Lobistide registri vajalikkus Eestis

Abstract

Käesolev lõputöö keskendub lobistide registri Eestis kasutusele võtmise vajalikkuse uurimisele. Eestis ei ole tänaseni lobitöö seadustega reguleeritud. Aastal 2021 võeti Eestis kasutusele lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikule, mis on on kõige sisulisem regulatsioon, mis Eestis lobitööle seni kehtestatud on. Maailmas jäävad erinevad riigid lobistide registri vajalikkuse osas erinevatele seisukohtadele. On riike, kes leiavad, et lobistide register on hea tööriist korruptsiooni vähendamiseks ning riike, kes leiavad, et lobistide register on demokraatliku protsessi segav vahend. Eestis on viimase kümne aasta jooksul meedias kirjutatud väga palju erinevaid seisukohti lobistide registri kasutusele võtmise vajalikkuse osas. Väga tõsiselt pole Eesti ühiskonnas lobistide registrit puudutav debatt siiski käima läinud. Lõputöö uurimisprobleem keskendub lobistide registri kasutusele võtmise poolt ja vastuargumentide uurimisele. Lisaks uurimise praktilisele olulisele ja ühiskondlikule mõjule on uurimisprobleem seotud ka laiemate teoreetilise ja praktilise küsimustega. Uurimuses tugineti huviorganisatsioonide, Riigikogu liikmete ja ametiisikute isiklikule arvamusele, et saada autentset hinnangut olemasolevale süteemile, lobistide registri kasutusele võtmise vajaduse osas ning nende poolt ja vastuargumente antud teemal. Analüüsist selgus, et kõik osapooled nõustuvad, et lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikule on hea edasiminek olukorrast, kus ühtegi reeglit lobitööle ei olnud. Autor ei suutnud tõestada, et lobistide registri kasutusele võtmine Eestis tänasel päeval oleks vajalik, sest on palju küsimusi, mis oleks vaja enne lobistide registri kasutusele võtmist Eesti ühiskonnas selgeks debateerida.