Tartu ja Tartumaa 4–6-aastaste treeningutes osalevate ja mitteosalevate laste peen- ja jämemotoorse võimekuse hindamine MABC-2 testiga

Abstract

Eesmärk: Hinnata Tartu ja Tartumaa 4–6-aastaste organiseeritud treeningutes osalevate ja mitteosalevate laste peen- ja jämemotoorset võimekust ning võrrelda seda treeningutes osalemise, soo ja vanuse lõikes. Metoodika: Uuringus osales 60 last (26 poissi ja 34 tüdrukut) vanuses 4–6 aastat, kes käisid Tartu linna ja Tartumaa lasteaedades. Laste liikumisaktiivsuse kohta täitsid lapsevanemad küsimustiku, mille abil selgitati välja laste osalemine organiseeritud treeningutes ning treeningute sagedus nädalas. Laste peen- ja jämemotoorse võimekuse hindamiseks kasutati Movement Assessment Battery for Children-2 (MABC-2) testi. Tulemused: Uuringus osales kokku 60 Tartu linnas ja Tartumaal elavat 4–6-aastat last. Kõikide laste liikumisaktiivsuse andmed koguti lapsevanemate täidetud küsimustiku abil. Motoorse koguskoori keskmised väärtused näitasid, et organiseeritud treeningutes osalevatel lastel oli keskmine tulemus kõrgem (12,1 ±2,8) võrreldes treeningutes mitteosalevate lastega (11,0 ±3,5). Sarnane tendents ilmnes ka treeningu sageduse põhjal: kaks või enam korda nädalas treeningutel osalenud laste keskmine tulemus (12,2 ±2,6) oli kõrgem võrreldes lastega, kes ei osalenud treeningutel või osalesid kuni üks kord nädalas (10,6 ±3,7). Sooliste erinevuste analüüs näitas, et tüdrukute keskmine motoorse koguskoori tulemus (12,1 ±3,0) oli kõrgem kui poistel (10,7±3,4). Vanuserühmade lõikes tulemused ei erinenud oluliselt. MABC-2 testi komponentide analüüs näitas, et kõrgeimad keskmised tulemused saadi viskamise-püüdmise komponendis (11,5 ±2,9), samas kui käelise osavuse (10,8 ±3,0) ja tasakaalu (11,1 ±3,4) tulemused olid mõnevõrra madalamad. Motoorse võimekuse jaotuse põhjal kuulus enamik lastest rohelisse tsooni (93%), mis viitab eakohasele motoorsele arengule. Punasesse tsooni (<5. protsentiil) kuulus 7% lastest, samas kui kollasesse tsooni (6–15. protsentiil) ei kuulunud ühtegi last. Kokkuvõte: Käesoleva uuringu tulemused näitasid, et organiseeritud treeningutes osalevatel 4–6-aastastel lastel oli keskmine motoorne võimekus kõrgem võrreldes mitteosalevate lastega, kuid erinevus ei olnud statistiliselt oluline (p > 0,05). Sarnane tendents ilmnes ka treeningu sageduse puhul. Sooliste erinevuste analüüs näitas, et tüdrukute motoorne võimekus oli keskmiselt kõrgem kui poistel, kuid ka see erinevus ei olnud statistiliselt oluline. Enamik uuritud lastest kuulus MABC-2 testi alusel eakohase motoorse arengu tasemele, kuid neljal lapsel (7%) tuvastati motoorne mahajäämus. Märksõnad: eelkooliealised lapsed, peen- ja jämemotoorsed oskused, organiseeritud treeningud, motoorne võimekus, Movement Assessment Battery for Children-2 (MABC-2)