Erivajadusega lapse tugiisikutöö haridusasutuses tugiisikute pilgu läbi

Abstract

Käesoleva töö eesmärgiks oli saada ülevaade, kuidas näevad ja kirjeldavad oma tööd ja töö sisu erivajadusega laste tugiisikud, kes töötavad haridusasutuses. Antud töö raames viisin läbi kolm intervjuud, ühe vaatluse ja ühe osalusvaatluse. Kuna paljud tugiisikud hakkavad tööle ilma koolituseta, siis nad peavad oma tööülesanded endale ise välja mõtlema. Uurimuse käigus tuli välja, et tööaja pikkusest sõltub töö sisu. See tähendab, et mida pikem on tugiisiku tööaeg, seda rohkem on töö sisu sarnane isikliku abistaja tööle. Kirjeldustest igapäeva tööst tulid välja sellised tööülesanded, nagu jälgimine, korra ja turvalisuse tagamine, dokumenteerimine, juhendamine ja õpetamine, hooldamine ja abistamine igapäeva toimingutes, saatjaks olemine väljasõitudel ja üritustel. Koostöö osas tuli välja, et tugiisikud pidasid kõige probleemsemaks koostöö saavutamist lastevanematega. Kui koostöö on saavutatud, siis arvasid nad selle olevat hea. Ometi tajuvad tugiisikud koostööd lastevanematega pingelisena. See võib olla sellest, et tugiisikute ja lastevanemate ootused laste suhtes on erinevad. Küsimusi tekitab koostöö õpetajatega. Uurimustulemusest selgus, et peamine probleem on koostöö õpetajatega, mis ei toimi nii nagu see peaks. Kuna õpetajad võtavad tugiisikuid kui enda abilisena, siis ei toimu ka erivajadusega lapse kaasamist õpetaja poolt samadesse tegevustesse, mida teevad teised lapsed. Tööjuhendid antakse tugiisikule, aga mitte lapsele, laps jäetakse vahelt välja. Uurimuses tuli välja veel, et üks tugiisik, töötab ka isikliku abistajana, kuna ta tegeleb liikumispuudega lapsega. Aitab tal liikuda ühest klassis ruumist teise jne. Tugiisik on ise teadlik, et teeb isikliku abistaja tööd, kuigi nimetuse järgi peaks olema tugiisik. Samuti võib uurimuse põhjal väita, et tugiisikud ei tee ise ka vahet kuna nad teevad tugiisiku tööd või kuna isikliku abistaja tööd. Selle põhjal võib järeldada, et parem teenuste määratlus aitaks teenust pakkuvatele inimestele selguse tuua. Koostööd teiste tugispetsialistidega loeti heaks. Tugiisik koos teiste spetsialistidega nagu logopeed, sotsiaalpedagoog, psühholoog ja lastekaitsetöötaja moodustavad ühtse meeskonna, kes seisavad laste heaolu ja võimetekohase hariduse saamise eest. Sotsiaalsetest rollidest tuli välja kõige enam, et tugiisikud tunnevad endid ema rollis. Samuti oli veel motiveerija, piiride seadja, turvalisuse tagaja, märkaja, dokumenteerija, hooldaja, isikliku abistaja rollid ja sotsiaaltöötaja roll. Kokkuvõtvalt võib uurimuse põhjal öelda, et tugiisikud kes töötavad haridusasutuses täidavad paljusid erinevaid ülesandeid ja rolle. Kuna nad teevad oma tööd pühendunult, siis on nad nõus igasuguse tööga, sõltumata selle töö sisust, ajast ja kohast, et last aidata maksimaalselt.