Funktsionaalne iseseisvus, sotsiaalne osalus ja eluga rahulolu seljaajukahjustuse järgselt

Abstract

Eesmärk: Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli hinnata Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsiooni-keskuses korduval statsionaarsel taastusravil viibivate kroonilise seljaajukahjustusega (edaspidi SAK) patsientide funktsionaalset iseseisvust, sotsiaalset osalust ja eluga rahulolu ning analüüsida seoseid nende näitajate vahel kõrge ja madala seljaajukahjustuse tasemega patsientide võrdluses. Metoodika: Uuritavate ratastoolioskusi hinnati ratastoolioskuste testiga (ingl Wheelchair Skills Test, WST) ning funktsionaalset iseseisvust igapäevategevustes FIM instrumendiga (ingl Functional Independence Measure, FIM). Lisaks täitsid uuritavad taustaandmete ankeedi ning küsimustikud, millega hinnati sotsiaalset osalust (ingl Participation Assessment with Recombined Tools-Objective, PART-O-17) ja eluga rahulolu (ingl Satisfaction With Life Scale, SWLS). Tulemused: Uuringus osales 34 SAK-ga patsienti (kõrge SAK-ga: C4-C7, n=16; madala SAK-ga: T2-L3, n=18). Uuritavate keskmine WST üldskoor oli 61,95 ± 20,15 %, madala SAK-ga uuritavad saavutasid statistiliselt oluliselt kõrgemad tulemused (p<0,001). FIM-i keskmine tulemus oli 95,71 ± 21,05. Kõrgem iseseisvus saavutati lihtsamates enesehooldustoimingutes ning ratastooliga liikumisel, madalam iseseisvus keerukamates enesehooldustegevustes ja siirdumistes, seejuures madala SAK-ga uuritavad saavutasid statistiliselt oluliselt kõrgemad tulemused (p<0,01). Uuritavate sotsiaalse osaluse tase on väga madal. PART-O-17 domeenide keskmiseks tulemuseks oli 0,99 ± 0,74 punkti, keskmistatud Z-skoor –3,73 ± 0,74 ning tasakaalustatud Z-skoor –2,16 ± 0,65. Statistiliselt olulised kõrgemad tulemused saavutasid madala SAK-ga uuritavad vaid kogukonnas osalemise domeenis ning tasakaalustatud Z-skooris (p<0,05). Eluga rahulolu keskmiseks tulemuseks oli 15,35 ± 4,38 punkti ning kõrge ja madala SAK-ga uuritavate tulemused ei erinenud statistiliselt oluliselt (p=0,29). Kogu valimi lõikes esines mõõdukas positiivne seos WST ja PART-O-17 vahel (p<0,05), WST ja SWLS vahel (p<0,05) ning FIM ja SWLS vahel (p<0,01). Korrelatsioonanalüüs kahjustuse kõrguse alusel näitas, et need seosed ilmnesid ainult madala SAK-ga patsientidel (p<0,01), lisaks esines neil oluline seos FIM ja PART-O-17 vahel (p<0,01). Kokkuvõte: Tulemused näitavad, et funktsionaalne iseseisvus, sotsiaalne osalus ja eluga rahulolu on SAK-ga inimestel omavahel tihedalt seotud. Seega peaks SAK-ga inimeste taastusravi hõlmama nii igapäevast toimetulekut ja liikumist toetavate oskuste arendamist kui ka psühhosotsiaalsete probleemide käsitlemist.