Euroopa Liidu määruste vahetu ja ühetaolise rakendamise probleemid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 näitel
dc.contributor.advisor | Sein, Karin, juhendaja | |
dc.contributor.author | Jüriöö, Hedi | |
dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut | et |
dc.date.accessioned | 2016-06-30T10:18:33Z | |
dc.date.available | 2016-06-30T10:18:33Z | |
dc.date.issued | 2016 | |
dc.description.abstract | Tänapäeval ei ole Euroopa Liit (edaspidi EL) üksnes majandusliit, vaid see on muutunud ka poliitiliseks liiduks, samuti on laienenud poliitikavaldkonnad, mida EL üldiselt reguleerib ning milles EL omab ainupädevust või jagatud pädevust liimesriikidega. Selle süsteemi toimimiseks ning tagamaks EL õiguse ja üldiste põhimõtete kehtivus kõigis liikmesriikides võrdsetel alustel, on välja kujunenud EL õiguse vahetu kohaldamise doktriin, mis seisneb üksikisikute õiguses tugineda EL õigusest tulenevatele õigustele ja kohustustele ning nõuda siseriiklikelt haldusüksustelt ja kohtutelt nende tagamist. Magistritöö eesmärgiks oli välja tuua EL määruste vahetu ja ühetaolise kohaldamise kitsaskohad ning pakkuda välja meetodeid EL õiguse ühetaolise kohaldamise tagamiseks. Samuti keskenduti küsimusele, kas EL õiguse ühetaolise kohaldamise tõhustamine on vajalik ja soovitud erinevate turuosaliste, liikmesriikide ja EL institutsionaalse süsteemi seisukohast. Probleemi ilmestamiseks kasutati näitena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 261/2004. Magistritöö raames viidi läbi küsitlus kvalitatiivsete andmete kogumiseks, mille eesmärgiks oli tuvastada teiste liikmesriikide praktika ning andmete põhjal teha järeldused EL määruste üldiste rakendusprobleemide kohta ja leida võimalikud lahendused. Uurimuse põhjal leiti, et liikmesriikide rakendusasutuste ülesehitus, tööjaotus ja ülesanded erinevad märkimisväärselt, samuti esineb olulisi erinevusi riikide poolt rakendatavates sanktsioonides. Uurimusest tuvastati ühtlasi, et liikmesriigid ei tõlgenda määrust ühtselt ning liikmesriigid ei rakenda piisavalt koostöömehhanisme. Lahendustena määruste ühetaolise rakendamise tagamiseks on autor pakkunud välja rakendusmeetmete ühtlustamise selliselt, et määruses tuuakse välja, millisel alusel toimub määrusejärgsete kaebuste lahendamine, samuti võiks kaaluda ülem- ja alampiiride seadmist sanktsioonidele ning selgitamist, millised sanktsioonid on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Tõlgendusühtsuse tagamiseks on soovitatud aktiivset suuniste koostamist Euroopa Komisjoni poolt. Samuti on ettepanekuna välja toodud koostöövõrgustike loomine määruste rakendamise jaoks või olemasolevate võrgustike töö aktiivsem kasutamine. | et |
dc.description.uri | http://www.ester.ee/record=b4578883*est | |
dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/52164 | |
dc.language.iso | est | en |
dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
dc.subject.other | magistritööd | et |
dc.subject.other | Euroopa Liit | et |
dc.subject.other | Euroopa Parlament | et |
dc.subject.other | Euroopa Nõukogu | et |
dc.subject.other | õigusaktid | et |
dc.title | Euroopa Liidu määruste vahetu ja ühetaolise rakendamise probleemid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 näitel | et |
dc.type | Thesis | en |