F. M. Christensen’s critique of "sexual harassment"

Kuupäev

2018

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Tartu Ülikool

Abstrakt

The topic of this thesis is based on the extraordinary view of F.M. Christensen that the notion of sexual harassment must be eliminated. This thesis includes three parts. To examine this concept the author decided to analyze other philosopher’s points of view. Thus, in the first part definitions of sexual harassment by Catherine MacKinnon, Anita Superson, John Hughes and Larry May, Edmund Wall, Nancy Davis and F.M. Christensen are analyzed. An analysis based on Margaret Crouch revealed, inter alia, that the weakness of their views is based on the fact that most of them are feministic and related to harm only towards women. At the end of each paragraph the author gives analysis of the view accompanying with her examples and opinion. In the second part the author describes Christensen’s point of view and expresses her own opinion about his theory. Christensen denies that sexual harassment is violation, discrimination and serious societal problem. He claims that sexual harassment is too far-fetched notion which does not bring real harm as murder does, for instance. Christensen argues that sexual harassment discriminates women, because he considers this position egoistic. The third part is dedicated to distinctions between views of mentioned philosophers. The author tries to find the arguments of Crouch, Cornell, Superson and MacKinnon on Christensen’s views. This paper ends with conclusion where the author to a considerable extent expresses her agreement with Christensen.

Kirjeldus

Käesoleva bakalaureusetöö teema põhineb F. M. Christenseni tavatul vaatel, et seksuaalse ahistamise mõiste tuleks likvideerida. Antud bakalaureusetöö koosneb kolmest osast. Seksuaalse ahistamise mõiste uurimiseks otsustas autor analüüsida teiste filosoofide vaateid. Esimeses osas analüüsitakse Catherine MacKinnoni, Anita Supersoni, John Hughesi ja Larry Mayi, Edmundi Walli, Nancy Davise ja F.M. Christenseni seksuaalse ahistamise definitsioone. Margaret Crouchile tuginevast analüüsist selgus muuhulgas, et nende vaadete nõrkus seisneb selles, et suurem osa nendest on feministlikud ja mis on seotud ainult naiste suunas tekitatud kahjuga. Iga lõigu lõpus analüüsib autor filosoofide definitsioone ühest või teisest vaatenurgast, ja lisab oma näiteid ja arvamusi. Teises osas kirjeldab autor Christenseni seisukohta ja väljendab oma arvamust tema teooria kohta. Christensen eitab, et seksuaalne ahistamine näol on tegemist rikkumise ja diskrimineerimine ja et seksuaalne ahistamine üldse on tõsine ühiskondlik probleem. Ta väidab, et seksuaalne ahistamine on otsitud termin, mis ei tekita inimesele reaalset kahju, nagu näiteks tapmine. Christensen vaidleb vastu, et seksuaalne ahistamine diskrimineerib naisi, sest ta arvab, et see seisukoht on egoistlik. Kolmas osa on pühendatud mainitud filosoofide vaadete eristamisele. Autor proovib leida Crouchi, Cornelli, Supersoni ja MacKinnoni võimalike argumente Christenseni vaadete vastu. Töö lõpeb järeldusega, kus autor väljendab suures osas oma nõustumist Christenseni vaadetega.

Märksõnad

critique, sexual harassment

Viide