Household Food Waste: A Speculative Design Approach to Bridging Policy and Practice

Abstract

This master's thesis explores the issue of household food waste through the Speculative Design (SD), focusing on how the participatory method of the futures cards game can serve as a bridge between food waste policy and everyday household practices. Despite the political objectives set by the European Union and Estonia to reduce food waste, the problem continues to deepen, with households representing the largest source of avoidable waste. Based on this context, the research asks: How can SD techniques be used as a resource to reduce the gap between policy initiatives and everyday household practices? The study follows a qualitative, three-stage methodology. In the first stage, a workshop was conducted using futures cards to co-create speculative future scenarios and map participants values. In the second stage, one of the scenarios was developed into a video prototype titled "My Kitchen 2025", which presented both a positive and a negative speculative future narrative in the context of household food waste. In the third stage, participants watched the video and reflected critically on the issues it raised. The findings indicate that SD techniques helped participants imagine alternative futures and critically engage with themes such as technology, automation, responsibility, and sustainability. The video prototype made abstract ideas emotionally resonant and highlighted how people perceive control, trust, and functioning within technological systems. The thesis concludes with specific recommendations for future food waste policy development, emphasizing transparency, opportunities for participation, and attention to everyday user experience and behavioural barriers. In conclusion, the results suggest that SD can serve as a meaningful technique to connect political food waste reduction goals with actual household practices.

Käesolev magistritöö uurib toidujäätmete teket majapidamistes spekulatiivse disaini (SD) kaudu, keskendudes sellele, kuidas SD-s kasutatav osalusmeetod, tulevikukaartide mäng, võib toimida ühenduslülina toidujäätmete poliitika ja majapidamiste igapäevapraktikate vahel. Hoolimata Euroopa Liidu ja Eesti poliitilistest eesmärkidest toidujäätmete vähendamisel, on probleem süvenemas. Sealhulgas majapidamised on suurimad toidujäätmete tekkekohad. Lähtuvalt eelnevast, küsib käesolev uurimistöö: kuidas saab SD-ni tehnikaid kasutada ressursina, et vähendada lõhet poliitikainitsiatiivide ja igapäevaste majapidamis praktikate vahel? Uuring järgib kvalitatiivset, kolme-etapilist metoodikat. Esimeses etapis viidi läbi töötuba, kus tulevikukaarte kasutati spekulatiivsete tulevikustsenaariumite loomiseks ning osalejate väärtushinnangute kaardistamiseks. Teises etapis arendati üks loodud tulevikustsenaarium välja video prototüübiks “Minu köök 2025”, mis esitles positiivset ja negatiivset spekulatiivset tuleviku narratiivi majapidamiste toidujäätmete kontekstis. Kolmandas etapis vaatasid osalejad videot ja arutlesid selle üle, võimaldades kriitilist refleksiooni. Tulemused näitavad, et SD-ni tehnikad aitasid osalejatel ette kujutada alternatiivseid tulevikke ning kriitiliselt mõtestada tehnoloogia, automatiseerimise, vastutuse ja jätkusuutlikkuse teemasid. Video prototüüp aitas muuta abstraktsed ideed emotsionaalselt kõnetavaks ning tõi esile, kuidas inimesed tajuvad kontrolli, usaldust ja toimimist tehnoloogilistes süsteemides. Magistritöö tulemusena tuuakse välja konkreetsed soovitused tuleviku toidujäätmete poliitika arendamiseks, rõhutades läbipaistvust, osalusvõimaluste loomist ning igapäevase kasutajakogemuse ja käitumisbarjääride arvestamist. Kokkuvõttes viitavad tulemused sellele, et SD võib toimida tähendusliku vahendina, mis aitab siduda poliitilisi toidujäätmete vähendamise eesmärke majapidamiste tegeliku praktikaga.