Kaugtöö tegemise sagedusega seotud muutused Covid-19 pandeemia ajal erinevate gruppide lõikes Eestis
| dc.contributor.advisor | Kovaljov, Ave, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Kägu, Merlin | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2023-04-11T12:14:48Z | |
| dc.date.available | 2023-04-11T12:14:48Z | |
| dc.date.issued | 2023 | |
| dc.description.abstract | Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida kaugtöö sageduse muutumist seoses koroonapandeemiaga ja selle sageduse muutumisega seotud tegureid koroonapandeemia tagajärjel. Esmalt toimus teemaga seotud kirjandusest ülevaate andmine. Sellest tulenevalt toimus kaugtöötamist mõjutavate tegurite defineerimine erinevatesse valdkondadesse, mille abil mõista ja prognoosida kaugtöötamise sageduse muutust. Autor kasutas töös Euroopa Sotsiaaluuringu 10. vooru Eesti andmeid. Kasutati multinoomset logistilist regressioonanalüüsi, et uurida mil moel sõltuv muutuja ehk kaugtöötamise sageduse muutumist erinevate sõltumatute tunnuste lõikes taustakategooriate taustal avaldub. Selleks loodi mudel, mis kaugtöötamise sagedustaseme muutumist prognoosis. Analüüsi tulemusel ilmnes, et kaugtöötamise mittevõimalikkust soodustavad statistilisel olulisel määral liht- ja oskusametitel töötamine. Statistiliselt olulisel määral on kõige enam tõenäosus kaugtöötamise sageduse tõusule suurlinna elanikel, naistel ning neil organisatsioonitöötajatel, kellelt eeldatakse ületundide tegemist. Samuti prognoosib analüüsimudel, et mida noorem on töötaja, seda suurem tõenäosus on kaugtöötamise sageduse tõusule. Kaugtöötamise sagedustaseme tõusu prognoosivad lisaks kõrgharidus, keskastme spetsialisti amet, spetsialisti amet ning avalikus sektoris töötamine, kuid mitte statistiliselt olulisel määral. Analüüsi on võimalik edasi arendada mitmes eri valdkonnas, seda nii kasutatud kirjanduse kui ka töö tulemuste põhjal. Antud tööd saab edasi arendada, uurides kaugtöötamise sageduse muutumist seoses koroonapandeemiaga, võttes arvesse peredünaamikaid ning kuidas kaugtöötamise sagedustaseme muutumine sugudevahelist ebavõrdust kujundab. Lõputöö tulemusena selgusid kaugtöötamise sageduse muutumistega seotud tegurid ning kuidas antud tegurid kujundavad inimese tasandil tema kaugtöö sagedustaseme muutumist koroonapandeemia tagajärjel. Antud teema on relevantne, kuna kaugtöötamine on muutunud püsivaks osaks töömaailmast ning selle üks riskidest on sugudevahelise stratifikatsiooni ning ebavõrduse stereotüüpide juurutamine. | et |
| dc.description.uri | https://www.ester.ee/record=b5554166*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/89590 | |
| dc.language.iso | est | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International | * |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | * |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.subject.other | kaugtöö | et |
| dc.subject.other | koroonaviirus SARS-CoV-2 | et |
| dc.subject.other | muutused | et |
| dc.subject.other | töökeskkond | et |
| dc.subject.other | Eesti (riik) | et |
| dc.title | Kaugtöö tegemise sagedusega seotud muutused Covid-19 pandeemia ajal erinevate gruppide lõikes Eestis | et |
| dc.type | Thesis | et |