Paikkondliku rahvarõivanõuandekoja tegevuspõhimõtted. Saaremaa nõuandekoja näide
| dc.contributor.advisor | Matsin, Ave, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Rannap, Mareli | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia | et |
| dc.date.accessioned | 2018-06-06T13:17:42Z | |
| dc.date.available | 2018-06-06T13:17:42Z | |
| dc.date.issued | 2018 | |
| dc.description.abstract | Käesoleva magistritöö “Paikkondliku rahvarõivanõuandekoja tegevuspõhimõtted. Saaremaa nõuandekoja näide” eesmärk oli paikkondlike rahvarõivanõuandekodade tegevuspõhimõtete väljatöötamine. Uurimist alustades oli Eestis vaid kaks suuremat rahvarõiva nõuandekeskust: ERMi Rahvakultuuri teabe- ja koolituskeskus ning MTÜ Rahvarõiva juures tegutsev Nõuandekoja koolituskeskus. Puudusid väiksemad paikkondades töötavad nõuandekojad, kust huvilised saaksid esmase informatsiooni oma paikkonna rahvarõivaste kohta. Magistritöö uurimisküsimused olid: milline on olnud Eestis rahvarõivaste kohta käiv nõustamistöö 20. sajandi algusest tänapäevani; millega tegeletakse lähiriikide rahvarõivanõuandekeskustes; millisena näevad rahvarõivanõuandekoda rahvarõivameistrid ja rahvarõivaste kandjad ning millised ootused neil nõuandekojale on; milline võiks olla rahvarõivanõuandekoja tegevusmudel. Käesolev magistritöö on kvalitatiivne uurimistöö, milles uurimismeetoditena kasutasin kirjeldavat vaatlust, dialoogilist intervjuud ja avatud ning valikvastustega küsitlust. Fookusgruppe oli kolm: muuseumiteadurid-nõustajad, rahvarõivaste valmistajad ja meistrid ning rahvarõivaste kandjad ehk tulevased nõuandekodade kliendid. Analüüsides vaatlusi, intervjuude ja küsitluse vastuseid tegin järgmised järeldused. Paikkondlik rahvarõivanõuandekoda on mingis kindlas paikkonnas rahvarõivaste kohta käivat informatsiooni andev institutsioon. Paikkonna nõuandekoja vajaduse on loonud huvilised, kes moodustavad neli sihtgruppi: rahvakunstihuvilised, isetegijad, rahvarõivaste tellijad ja rahvarõivameistrid. Paikkondliku nõuandekoja tegevused jagunevad põhi- ja kõrvaltegevusteks. Põhitegevusteks on: rahvarõivaalase info koondamine ja süstematiseerimine; rahvarõivaste uurimine ja dokumenteerimine; rahvarõivaste üldine tutvustamine ja nõustamine. Nõustamine on nõuandekoja tähtsaim tegevus, mille alla kuuluvad nii konsultatsioonide andmine, komplektide koostamine kui ka ekspertiisi tegemine. Ilma nende põhitegevusteta ei olegi tegemist nõuandekojaga. Nõuandekoja kõrvaltegevusteks on: koolituste korraldamine ja selleks vajaliku õppematerjali koostamine; rahvarõivaste valmistamine või selle töö vahendamine ning müügitegevus. Põhi- ja kõrvaltegevuste tööd toetavad rahvarõivanõuandekojas valmistatud metoodilised materjalid. | et |
| dc.description.uri | http://www.ester.ee/record=b5143629*est | et |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/60378 | |
| dc.language.iso | est | et |
| dc.publisher | TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia | et |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia | * |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/ | * |
| dc.subject | magistritööd | et |
| dc.subject | Saaremaa | et |
| dc.subject | Saaremaa rahvarõivanõuandekoda | et |
| dc.subject | rahvakultuur | et |
| dc.subject | rahvarõivad | et |
| dc.subject | nõuandlad | et |
| dc.subject | oskusteave | et |
| dc.title | Paikkondliku rahvarõivanõuandekoja tegevuspõhimõtted. Saaremaa nõuandekoja näide | et |
| dc.type | Thesis | et |