Anorexia nervosa väljutava ja piirava alatüübi võrdlus lähtuvalt perfektsionismi ja impulsiivsuse konstruktide mitmetahulisusest

Abstract

Perfektsionism ja impulsiivsus on mitmetahulised isiksuseomadused, mis võivad olla anorexia nervosa (AN) väljakujunemise riskifaktorid ning samaaegselt ka säilitavad faktorid, mis takistavad häirest paranemist (Fairburn & Harrison, 2003; Bardone-Cone et al., 2016). Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli võrrelda AN piiravat (restricting; AN-R) ja väljutavat (binge-eating/purging, AN-B/P) alatüüpi, lähtudes perfektsionismi ja impulsiivsuse konstruktide mitmetahulisusest. Lisaks hinnati depressiooni modereerivat mõju perfektsionismi ja impulsiivsuse alaskaaladele ning söömishäire sümptomitele. Valim koosnes 207 naisest, kellest 79 ja 18 olid vastavalt AN-R ja AN-B/P patsiendid ning 110 olid kontrollisikud. Uurimuse tulemusena ei leitud erinevusi AN-R ja AN-B/P patsientide vahel adaptiivses perfektsionismis ega düsfunktsionaalses impulsiivsuses. Küll aga leiti depressiooni modereeriv mõju kõikidele impulsiivsuse alaskaaladele (DFI, FI, BIS-11), osadele perfektsionismi alaskaaladele (vigade pärast muretsemine, vanemate ootused/kriitika) ning enamustele söömishäire sümptomite alaskaaladele (toitumise piiramine, toidu väljutamine, hõivatus kehakaalust). Depressiooni mõju kontrollimisel kadusid mitmed AN-R ja AN-B/P patsientide vahelised söömishäire sümptomite erinevused, indikeerides, et depressioon süvendab impulsiivsuse ja perfektsionismi mõju söömishäire sümptomitele. Erinevused impulsiivsuse ja perfektsionismi alaskaaladel kadusid suures osas just AN-R patsientide ja kontrollgrupi vahel, AN-R ja AN-B/P gruppide vahel olulisi muutusi ei toimunud, mis viitab AN-R patsientide sarnanemisele impulsiivsuse ja perfektsionismi poolest pigem kontrollgrupi kui AN-B/P patsientidega. Tulemustega on kooskõlas Soidla & Akkermanni (2020) uuring, kus leiti, et erinevalt AN-B/P patsientidest kuulub suur osa AN-R patsientidest impulsiivsuse ja perfektsionismi alusel hästi funktsioneerivasse klassi, kuhu kuulub ühtlasi enamus kontrollisikuid. Käesoleva töö tulemused toetavad seega liikumist kategoriaalselt häirete liigituselt dimensionaalse liigituse suunas, mis pooldab söömishäirega patsientide profileerimist ja klassidesse jaotamist isiksuseomaduste, nagu impulsiivsuse ja perfektsionismi alusel, et tagada paremad ravitulemused (Wildes et al., 2011; Wildes & Marcus, 2013; Soidla & Akkermann, 2020).