Väikeriigi viisid mõjutada Euroopa Liidu välispoliitikat: Eesti tegevus Ukraina-vastase sõja seisukohtade kujundamisel
| dc.contributor.advisor | Vilson, Maili, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Vahter, Grete | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2023-08-07T10:06:50Z | |
| dc.date.available | 2023-08-07T10:06:50Z | |
| dc.date.issued | 2023 | |
| dc.description.abstract | Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse on esitanud väljakutse Euroopa Liidu välispoliitika kujundamisele. Levinud on arusaam, et suured liikmesriigid avaldavad Euroopa Liidu välispoliitikale palju rohkem mõju kui väiksemad, kuid tegelikult on ka väikeriikidel oma välispoliitiliste eesmärkide eest seismisel mitmeid võimalusi. Magistritöö eesmärk on näidata Eesti juhtumi näitel, mil viisil saab väikeriik kujundada Euroopa Liidu välispoliitikat ja seeläbi seista oma välispoliitiliste huvide eest. Konkreetsemalt käsitleb uurimistöö seda, millised on olnud Eesti peamised seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogus ühise välis- ja julgeolekupoliitika Venemaa-suunaliste otsuste kujundamisel ning milliste võtete abil on Eesti nende seisukohtade eest seisnud alates Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse 24. veebruaril 2022. Eesti peamised seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogus seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas olid järgmised: täiendavate sanktsioonide ja vastumeetmete kehtestamine, Venemaa sõjakurjategude eest vastutusele võtmine, Euroopa Liidu ja Venemaa suhete ümber sõnastamine ning Ukraina igakülgne toetamine. Eesti on nende seisukohtade kaitsmisel toetunud eelkõige veenvate argumentide kasutamisele, loonud konkreetsete Venemaa-suunaliste meetmete välja töötamisel liikmesriikide vahelisi koalitsioone ning kasutanud osaliselt enda mainet Venemaa-alase ekspertiisi valdajana. Uurimistööst selgub ka, et Eesti jaoks on erinevatel Euroopa Liidu otsustustasanditel ühel häälel rääkimine oluline eeldus oma välispoliitiliste seisukohtade eest seismisel ning ühtlasi kasutatakse võimalust oma huvide kaitseks ka aktiivselt avalikku arvamust kujundada. | et |
| dc.description.uri | https://www.ester.ee/record=b5570046*est | |
| dc.identifier.uri | https://hdl.handle.net/10062/91498 | |
| dc.language.iso | est | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International | * |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | * |
| dc.subject.other | magistritööd | et |
| dc.subject.other | Euroopa Liit | et |
| dc.subject.other | väikeriigid | et |
| dc.subject.other | välispoliitika | et |
| dc.subject.other | mõjutustegevus | et |
| dc.subject.other | Venemaa-Ukraina sõda, 2014- | et |
| dc.title | Väikeriigi viisid mõjutada Euroopa Liidu välispoliitikat: Eesti tegevus Ukraina-vastase sõja seisukohtade kujundamisel | et |
| dc.type | Thesis | et |