Laste digipädevuste arendamine: IKT-taustaga isade vaated ja kogemused

Abstract

Käesolev bakalaureusetöö uuris isade rolli laste digipädevuste edendamisel valdkonnas, mis on tänapäeva infoühiskonnas kriitlise tähtsusega, kuid kus isade spetsiiflist panust ja kogemusi on seni vähe süstemaatiliselt uuritud. Töö teoreetiline osa kinnitas digipädevuste laiaulatuslikku mõju laste arengule ning tõi esile vajaduse mõista paremini vanemlikke meediakasutuse vahendamise strateegiaid. Uuringu empiirilises osas viidi läbi kümme poolstruktureeritud intervjuud 7-13 aastaste laste IKT-valdkonnas töötavate isadega, et saada süvitsi ülevaade nende teadlikkusest, praktikatest, väljakutsetest ja rollitajust. Kvalitatiivne analüüs näitas, et uuringus osalenud isad on väga teadlikud nii digioskuste olulisusest kui ka kaasnevatest riskidest. Nad rakendavad mitmekülgseid strateegiaid laste juhendamisel, kombineerides reeglite seadmist, aktiivset arutelu, koos tegutsemist ja tehnilist tuge. Selgus, et isad näevad oma rolli mitmetahulisena, olles kaitsjad, juhendajad, piiride seadjad ning eeskujud. Samas tõi uuring selgelt esile ka olulised väljakutsed nagu tunnetatud raskus reeglite järjepideval rakendamisel, eriti vanemate laste puhul ning tasakaalu leidmisel digikasutuse ja muude tegevuste vahel. Märkimisväärne on ka raskus pidada sammu tehnoloogia kiire arenguga. Need leiud osutavad pingele isade kõrge teadlikkuse ja soovide ning praktiliste elluviimise võimaluste ja raskuste vahel. Uuringu tulemused pakuvad väärtuslikku empiirilist sisu väheuuritud teemasse, eriti Eesti kontekstis. Praktiline väärtus seisneb selles, et konkreetsed leiud isade strateegiate ja väljakutsete kohta (nt raskused reeglite järgimisel, vajadus tasakaalu järele) saavad olla sisendiks nii lapsevanematele suunatud teavitusmaterjalide kui ka haridustöötajate ja tugispetsialistide koolitustele, aidates paremini mõista ja toetada isasid nende rollis. Töö rõhutab, et isade potentsiaali rakendamiseks on vaja teadlikkust nende spetsiifilistest vajadustest ja takistustest. Edasisteks uuringuteks annab töö aluse uurida sügavamalt näiteks isade ja emade rollide omavahelist dünaamikat ja täiendavust digikasvatuses, erinevate vanemlike strateegiate pikaajalist mõju laste digipädevustele või töötada välja ja hinnata konkreetseid sekkumisprogramme vanemate toetamiseks. Kokkuvõttes kinnitab ja avab käesolev töö empiiriliselt isade olulist ja aktiivset, kuid samas väljakutseterohket rolli laste digipädevuste, kriitilise mõtlemise ja vastutustundliku digikäitumise kujundamisel. Nende panuse teadvustamine ja toetamine nii perekonnas kui laiemalt ühiskonnas on võtmetähtsusega, et lapsed saaksid digimaailmas tegutseda turvaliselt, pädevalt