Ülekaitsev vanemlus - kas väärkohtlemise liik? Noorte täiskasvanute perspektiiv
| dc.contributor.advisor | Kutsar, Dagmar, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Laur, Cassandra | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2018-06-25T09:29:49Z | |
| dc.date.available | 2018-06-25T09:29:49Z | |
| dc.date.issued | 2018 | |
| dc.description.abstract | Minu bakalaureusetöö eesmärgiks oli analüüsida ülekaitsva vanemluse fenomeni nelja noore täiskasvanu retrospektiivses käsitluses. Püstitatud kolmest uurimisküsimusest lähtuvalt selgus nelja noore täiskasvanuga läbi viidud intervjuudest: Mida räägivad noored täiskasvanud ülekaitsva vanemluse ilmingutest oma lapsepõlves? Ülekaitsva vanemluse ilmingutest toodi välja vanemate rangust, autoriteedi nõudmist ja liigselt kontrollivat käitumist. Olulised märksõnad olid piirangud, reeglid, kohustused ja distsipliin. Samas esines ka hoolivust ja lapse käekäigu pärast muret tundmist. Milliseid ülekaitsva vanemluse mõjusid lapsepõlves uurimuses osalejad välja toovad? Osalejad tõid välja lapsepõlvest nii negatiivseid kui positiivseid ülekaitsva vanemluse mõjusid. Positiivsete aspektidena toodi välja õpetlikkust ning vanema soovi tagada oma lapse heaolu ja kindlustada talle paremaid tulevikuväljavaateid. Negatiivsete aspektidena toodi välja liiga ranget kasvatust ning, et ülekaitsev vanemlus on jätnud neid ilma positiivsetest elamustest, vabast ajast, otsustus- ja valikuvabadusest ning seadnud piiranguid sotsiaalsetes suhetes. Milliseid lapsepõlves esinenud ülekaitsva vanemluse tagajärgi näevad nad oma täiskasvanuelus? Täiskasvanuelus on intervjueeritavad saavutanud rohkem iseseisvust ja lapsepõlvest puudu jäänud vabadust. Noored täiskasvanud on rahul oma praeguse elukorraldusega, nad tunnevad, et rohkem on aega iseendale olulise jaoks ning sotsiaalseteks suheteks. Osalejate vastustes kajastub soov oma vanematele vastanduda. Vastandumine tuleneb intervjuus osalejate negatiivsetest lapsepõlvekogemustest, mis seonduvad neile ülekaitsva vanemluse ja vanemate kasvatusstiiliga. Intervjueeritavad avaldavad soovi tulevikus oma lapsi teistmoodi kasvatada. Ülekaitsva vanemluse temaatikat on Eestis vähe käsitletud ning teema vajaks tulevikus täiendavaid uurimusi. Võimalike edasiarendustena saaks uurida, kas vanem, kes on ülikaitsev ning rakendab ülekaitsva vanemluse meetmeid ühe lapse kontekstis, teeb seda ka ülejäänud lastega. Samuti kas ja kuidas mõjutab ülekaitsev vanemlus lapse ja vanema omavahelisi suhteid erinevate eluetappide järgnemisel ka tulevikus, mida oleks võimalik teha täiendava uurimusena samuti eluloointervjuude või näiteks narratiivintervjuude alusel. | et |
| dc.description.uri | https://www.ester.ee/record=b5151619*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/60952 | |
| dc.language.iso | est | en |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | en |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia | * |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/ | * |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.subject.other | lapsepõlv | et |
| dc.subject.other | lapse areng | et |
| dc.subject.other | noored | et |
| dc.subject.other | kasvatusmeetodid | et |
| dc.subject.other | väärkohtlemine | et |
| dc.subject.other | kaitse | et |
| dc.title | Ülekaitsev vanemlus - kas väärkohtlemise liik? Noorte täiskasvanute perspektiiv | et |
| dc.type | Thesis | en |