Lämmijärve põhjasetted järve arengu peegeldajatena

Abstract

Käesoleva töö eesmärgiks oli koguda täiendavaid andmeid Lämmijärve põhjarejeefi ja põhjasetete kohta ning kinnitada mattunud turba esinemist ja kaardistada selle levikut Lämmijärves Piirissaarega piirneval alal. Lisaks püüda kogutud andmeid kasutades seletada Väike-Peipsi aegset veetaset ja hüdrograafiat. Metoodika seisukohalt seati sihiks selgitada maaradari kasutatavust ja efektiivsust järve põhjasetete uurimisel talviselt jäält. Töö käigus tehti Piirissaarel ja Lämmijärvel mahukad uuringud georadariga. Lisaks viidi läbi puurimistööd, millest leitud orgaanika vanusemäärangud tehti töö autori poolt. Eelneva uuringualast pärineva ning antud töös saadud andmete põhjal kirjeldati erinevate põhjasetete levikut ning sealt tulenevalt ka setetes esinevate struktuuride iseloomu. Piirissaarel georadariga tehtud tööde põhjal selgus, et saare kirdeosas loode-kagu sihiliselt asetsev seljandik koosneb erinevatest rannavööndile omastest liivadest, mis ulatuvad maapinnast kuni 25 m ü.m.p. Lämmijärves järve jäält mõõdistatud radariprofiilidel kajastusid hästi ka põhjareljeefis esinevad vormid, mille kujunemine on seotud jää- või hilisjääajal toimunud setteprotsessidega. Lämmijärve keskosas tuvastati põhja-lõunasihiliselt kulgev vagumus, mis võib olla seotud Väike-Peipsi perioodil arenenud jõgedevõrguga. Nii georadari abil kui ka puurides oli võimalik seda järvemudaga täitunud orgu jälgida peaaegu Piirissaareni. Oru edasisi võimalikke kulgemisteid tänase Suurjärve suunas kirjeldati tuginedes radari- ja puurandmestikule. Põhjasetetest leitud turvas toetas madalaveelist perioodi Peipsi järve arengus ja sellest tehtud vanusemäärang langes kokku eelnevalt kirjeldatud Peipsi järve Väike-Peipsi etappi iseloomustavate dateeringutega. Samuti toetas antud töös kirjeldatud orgaanika ja selle vanus Peipsi järve lõunaosa glatsioisostaatilise maakerke iseloomustamiseks kasutatud gradienti (5 cm km-1). Radariprofiile puurimisandmetega võrreldes, selgus, et georadar sobib hästi Lämmijärvele sarnaste suhteliselt madalate mageveekogude uurimiseks, kuna annab sobilike tingimuste juures hea ülevaate nii põhjareljeefist kui ka setetest ja nende paksusest, olles sellega heaks teejuhiks kulukatele ja aeganõudvatele puurimistöödele. Käesolevas töös kogutud andmete põhjal ei ole võimalik kindlalt Lämmijärve piirkonnas toimuvat kirjeldada, küll aga lisandus kogu Väike-Peipsi arenguloosse oluline informatsioon, mis aitab kindlasti tulevastel uuringutel tõsiseltvõetavate järeldusteni jõuda.