Geoloogia osakonna magistritööd – Master's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30332

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 76

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Valjala maalinna geoarheoloogiline analüüs: ehitusmaterjalide päritolu ning piirkonna maastike ja vetevõrgu areng Hilis-Holotseenis
(Tartu Ülikool, 2026) Luik, Kärt; Rosentau, Alar, juhendaja ; Jairus, Triinu, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva magistritöö eesmärk on uurida Valjala maalinna ümbruse maastikke, setteid ja arengulugu geoarheoloogilisest vaatenurgast, et selgitada linnuse asukohavalikut, ehitusmaterjali päritolu ning võimalikke liikumisteid. Paleogeograafilised rekonstruktsioonid ja setteandmed näitavad rannajoone taandumist Valjala alalt ligikaudu 3500 aastat tagasi ning erinevusi veeoludes maalinna kasutusaja ja tänapäeva vahel. Reljeefianalüüsi põhjal rajati Valjala maalinn kõrgemale kirde–edela suunalisele moreenvormile, mis pakkus looduslikku kaitset ja head ülevaadet ümbritsevast alast. Kaitsevalli kivimilise koostise analüüs viitab sellele, et maalinna ehitamisel kasutati peamiselt kohalikke kivimeid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Püritiseerunud mikrobialiidid Kalana karjääri koopalaadsetes struktuurides: mikrotekstuurid, koostis ja teke
(Tartu Ülikool, 2026) Täär, Elise; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Magistritöös uuriti Kesk-Eestis Otisaare (Kalana) karjääri koopalaadsetes struktuurides esinevaid muguljaid kihilisi püriidiagregaate, eesmärgiga välja selgitada nende moodustiste tekkemehhanism ja võimalik biogeenne päritolu. Analüüside tegemiseks kasutati skaneerivat elektronmikroskoopiat, väävli isotoopanalüüse ja jälgelementide analüüsi. Mikrotekstuuride uuring näitas, et püriidiagregaadid koosnevad diskreetsetest kasvukihtidest, mida iseloomustavad radiaalkiirelised lehvikukujulised kristallide kogumid ning framboidsed püriidi moodustised. Nii mikroskoopiline kui ka makroskoopiline kihilisus viitab kolloformse püriidi perioodilisele kasvule. Püriidi negatiivsed δ34S väärtused ja jälgelementide madalad sisaldused viitavad sellele, et Otisaare muguljad kihilised püriidiagregaadid võivad esindada püritiseerunud mikroobseid matte, mis tekkisid redutseerivates tingimustes. Agregaatide kujunemine oli tõenäoliselt seotud sulfaat-redutseerivate ja väävliühendeid metaboliseerivate mikroorganismide aktiivsusega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Gröönimaa jääkilbi sulamise mõju Kangerlussuaqi šelfi merepõhjasetete fosfori ja orgaanilise aine dünaamikale
(Tartu Ülikool, 2026) Sumin, Greete; Liira, Martin, juhendaja ; Ausmeel, Markus, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida Arktikas, Gröönimaa idaosas asuva Kangerlussuaqi šelfi merepõhjasetete ja poorivee geokeemilist koostist ning setete orgaanilise süsiniku ning fosfori, sealhulgas fosfori fraktsioonide sisaldusi. Arktikas toimuvate kliimamuutuste tõttu on Gröönimaa jääkilbi sulamine kiirenenud ning šelfile kantakse suuremas koguses setteid, mistõttu on ka suurenenud toitainete sissekanne, mis võib merepõhjasetteid mõjutada. Põhjasetete analüüsimisel selgus, et fosfori fraktsioonidest on suurem osakaal mitte-mobiilsetel fosfori vormidel ning fosfori kogusisaldused olid samuti madalad, see näitab, et kuigi Gröönimaa liustikust kantakse sulaveega suures koguses fosforit šelfialale, ei ole see veel setetesse mattunud. Leiti ka, et orgaanilise süsiniku sisaldused suurenesid šelfialal jääkilbist eemale liikudes, mis viitab, et orgaaniline süsinik kantakse liustiku sulaveega avamere suunas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Maakasutuse mõju integreerimine põhjavee kaitstuse hindamisse nitraaditundliku ala näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Tüvi, Lizet; Männik, Magdaleena, juhendaja ; Karro, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva magistritöö ajendiks oli Tartu Ülikooli geoloogia osakonna nitraaditundliku ala uuringu järeldus, mille kohaselt on piirkonna põhjavees täheldatud nitraadisisalduse suurenemist ning põhjavee kvaliteedi halvenemise suundumust. Sellest tulenevalt oli magistritöö eesmärgiks koostada nitraaditundliku ala põhjavee kaitstuse kaart, kasutades DRASTIC-L-metoodikat, mis arvestab lisaks looduslikele hüdrogeoloogilistele teguritele ka maakasutust. Detailsemale põhjavee kaitstuse hinnangule tuginedes on edaspidi võimalik paremini vältida reostuse jõudmist põhjavette ning seeläbi aidata säilitada selle kvaliteeti. Töö käigus koostati ja võrreldi DRASTIC-L- ning DRASTIC-metoodikal põhinevaid põhjavee kaitstuse kaarte ning hinnati nende seost põhjavee nitraadisisalduse, maakasutuse ja olemasolevate põhjavee kaitstuse kaartidega. Töö tulemused näitasid, et maakasutuse kaasamine põhjavee kaitstuse hindamisse parandab reostusohu kirjeldamist ning võimaldab täpsemalt tuvastada potentsiaalseid reostusriskiga piirkondi nitraaditundlikul alal.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pinna- ja põhjavee vastastikmõju modelleerimine kliimamuutuste mõju hindamiseks Piigaste oja valglas
(Tartu Ülikool, 2026) Eensoo, Annabel; Hunt, Marlen, juhendaja ; Pärn, Joonas, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev magistritöö käsitleb kliimamuutuste mõju Piigaste oja valgla hüdroloogilisele režiimile, keskendudes pinna- ja põhjavee vastastikmõjule. Töö eesmärk oli koostada PRMS-il põhinev sademe-äravoolumudel ning hinnata selle sobivust kliimamuutuste hüdroloogilise mõju uurimiseks. Mudeli kalibreerimiseks ja valideerimiseks kasutati mõõdetud vooluhulga aegridu, statistilisi sobivusnäitajaid ning mudelist sõltumatuid meetodeid. Tulemused näitavad, et Piigaste oja äravoolu kujunemisel on määrav põhjaveeline toide ning koostatud mudel kirjeldab valgla hüdroloogilisi protsesse piisava usaldusväärsusega. Lisaks näitavad töö tulemused, et 20. sajandil on toimunud olulised muutused valgla sademete, netoinfiltratsiooni ja vooluhulga režiimis. Käesolev töö loob metoodilise aluse PRMS-mudeli edasiseks rakendamiseks kliimaprojektsioonidel põhinevate hüdroloogiliste tulevikustsenaariumide uurimiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kalana trilobiidid: stratigraafiline ja paleoökoloogiline kontekst
(Tartu Ülikool, 2025) Pelska, Jane; Tinn, Oive, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Trilobiidid on väljasurnud lülijalgsed (Arthropoda), kes elasid kogu Paleosoikumi vältel. Eestist on neid leitud Kambriumi kuni Devoni kivimitest. Selles töös kirjeldatakse ja määratakse kolm eri liiki trilobiite: Proetus sp., Arctinurus ? norvegicus ja Stenopareia sp.. Kirjeldatud fossiilid on leitud Otisaare lubjakivikarjäärist, kus asub Kalana Lagerstätte. Kalana Lagerstätte on säilivus-Lagerstätte, kus paljanduvad Siluri vanused Raikküla lademe kihid. Antud karjäärist on leitud palju erinevaid fossiile, näiteks vetikaid (Dasycladales), meriliiliaid (Crinoidea), karpe (Bivalvia), rugoose (Rugosa), tabulaate (Tabulata) ja meriskorpione (Eurypterida).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Raman spectroscopy study of the sedimentary organic material thermal alteration in the Paleoproterozoic Francevillian Basin, Gabon
(Tartu Ülikool, 2025) Rahu, Georg; Kirsimäe, Kalle, juhendaja ; Romann, Tavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
The aim of this master’s thesis was to discern the lateral and stratigraphic variability of thermal alteration in organic material and pyrobitumen (solidified petroleum) of the Franceville, Lastoursville and Okondja sub-basins of the Francevillian basin using Raman spectroscopy and reconstruct the extent of thermal overprint on preserved sedimentary organic material by diagenesis-metamorphism, later fluids and magmatism. Studied material was sampled from both drillcores and outcrops from the Franceville, Lastoursville and Okondja sub-basins. Spatial variation in temperature between the three sub-basins was detected with Franceville and Okondja having similar temperatures and Lastoursville having lower temperatures, though still over the threshold for biomarker preservation.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ultraaluseliste ja aluseliste kivimite määramine masinõppe meetodil kasutades XRF andmeid puursüdamike F149 ja F270 näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Pettai, Karel; Vind, Johannes, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva magistritöö eesmärk oli katsetada masinõppe meetodite sobivust ultraaluseliste ja aluseliste kivimite tuvastamiseks kasutades XRF andmeid puursüdamikest F149 ja F270. Uuringu andmed pärinevad Geotek MSCL-XYZ skaneerimisjaamast, mis töödeldi ja analüüsiti kasutades DataMosaic tarkvara. Töö tulemusel loodi mõlemast puursüdamikust pseudologid, mida võrreldi olemasolevate geoloogiliste kirjeldustega. Tulemused näitasid, et mitmed masinõppega tuvastatud aluselised intervallid kattusid varem kirjeldatuga. Samas jäid happelised ja moondelised kivimid raskesti eristatavaks ja sama ilmekalt ei kajastunud. Kokkuvõttes osutus meetod tõhusaks aluseliste kivimite tuvastamisel ja võib pakkuda laialdasemat kasutamist Eesti aluskorra uuringutes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Insight into the sulfur cycle in the Baltic Sea surface sediments based on sulfur isotope records
(Tartu Ülikool, 2025) Roopõld, Krete; Liira, Martin, juhendaja ; Paiste, Kärt, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
This thesis explores the sulfur cycle in the surface sediments of the Northern Baltic Sea, focusing on the isotopic composition of reduced sulfur. Additionally, the work includes setting up and validating an extraction line for acid volatile sulfide (AVS) and chromium reducible sulfur (CRS) at the University of Tartu. The extraction line proved effective for extracting sulfur species for isotope analysis but requires further improvements for achieving quantitative recoveries. Isotopic analyses of AVS and pyrite sulfur from three stations revealed significant differences in δ34S values despite similar sediment composition. This study suggests that the differences are linked to depositional conditions such as water depth, sedimentation rate, and redox state that create variabilities in system openness. The findings highlight the complexity of sulfur cycling and the importance of integrating depositional context and geochemical data to interpret isotopic signals in marine sediments.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Liustiku alusvormid Lääne-Eesti rannikumeres ja nende morfomeetria
(Tartu Ülikool, 2025) Aia, Joosep; Hang, Tiit, juhendaja ; Rosentau, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev magistritöö uurib Skandinaavia jääkilbi viimase, Hilis-Weichseli, jäätumise ajal kujunenud jääaluste pinnavormide levikut ja morfomeetrilisi tunnuseid Lääne-Eesti rannikumeres. Töö keskendub kolmele uuringualale, kus analüüsitakse liustikutekkeliste radiaalsete pinnavormide, voorte ja peenarvoorte, paiknemist ja morfomeetriat. Töö tugineb lehviksonari reljeefiandmetel, chirp-tüüpi geofüüsikalistel profiilidel ning neist tuletatud kõrgusmudelil. Töö tulemusel selgus, et liustiku alusvormid on oluliselt määral mattunud hilis- ja pärastjääaegsete setete alla. Tegu on voorte ja peenarvoortega, mis peegeldavad Hilis- Weichseli jää liikumise suunda jäätaande ajal. Pelgalt merepõhja reljeefi andmeid analüüsides võib väiksemate pinnavormide hulka tugevalt alahinnata, suuremate mõõtmed võivad aga olla moonutatud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tiskre soojuspuuraugu aluskorra kivimite soojusjuhtivus
(Tartu Ülikool, 2025) Raie, Grete; Jõeleht, Argo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev töö uuris Tiskres asuva soojuspuuraugus aluskorra kivimite soojusjuhtivust, et mõista piirkonna geotermilist potentsiaali. Töö käigus analüüsiti proove eri sügavustelt ning eri fraktsioonidega, et leida parimat analüüsi meetodit, mis selliste laboratoorsete katsete puhul töötaks. Töös selgitatakse välja kivimite soojusjuhtivused, toetudes tugevalt poorsusele, temperatuurile ning mineraalsele koostisele. Korrelatsioon poorsuse ja soojusjuhtivuse vahel viitab asjaolule, et poorsuse kasvuga soojusjuhtivus väheneb ning mõõtmised tehti, kasutades aeg-sõltuvaid meetodeid. Proovide analüüsimiseks kasutati kahte andurit: nõelandurit ja pinna-andurit, mis kumbki töötavad impulsside baasil. Nõelanduri puhul toodeti stabiilsemad ja usaldusväärsemad tulemused.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mehhaaniliselt aktiveeritud Eesti glaukoniitliivakivi kaaliumväetise toormena
(Tartu Ülikool, 2025) Pihel, Richard; Lumiste, Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev magistritöö uurib Eesti Leetse kihistu glaukoniitliivakivi potentsiaali jätkusuutliku kaaliumväetise allikana. Glaukoniit on kaaliumi- ja rauarikas savimineraal, mille mehaaniline aktiveerimine suurendab kaaliumi vabanemist. Uuringus rikastati proove, jahvatati neid planetaarse kuuluhmriga ning viidi läbi leostamiskatsed kaaliumi kättesaadavuse hindamiseks. Tulemused näitasid, et mehaaniline aktiveerimine suurendas kaaliumi lahustuvust kuni 70–80% kogu sisaldusest, eriti esimese 30 minuti jooksul. Kuigi tulemused on paljulubavad, kujutab rikastatud proovide kõrge kroomisisaldus endast keskkonnaohtu. Uuring viitab, et glaukoniit võib olla elujõuline kohalik alternatiiv tavapärastele KCl-väetistele, kui selle koostist ja töötlemist edasi arendada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Randade erosioon tulevikukliima tingimustes ja nende tagasitäitmise võimalused Valgeranna näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Rohumägi, Katre; Rosentau, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Magistritöö eesmärgiks on hinnata Valgeranna uuringuala näitel randade erosiooniga seonduvaid probleeme tänase ja tulevikukliima tingimustes ning analüüsida randade tagasitäitmise võimalusi rannikumere jõesuudmetesse kuhjunud setetega. Uuringu käigus võeti 71 liiva setete proovi Valgerannast ja Pärnu jõe kuhjekeha pinnalt ning ühest puuraugust. Lisaks sellele analüüsiti profiile aastate 2010-2025 vahel ning määrati kuhjekeha maht ja asend kasutades MapInfo programmi. Töö tulemusena selgus, et Valgeranna ligi 2 km erosioonialalt on kulutatud 34 000 m3 liiva. Valdavalt on rannas ülemises 20 cm kihis keskliiv ning sellest sügavamal peenliiv. Töö käigus uuritud Pärnu jõe kuhjekeha mahuks on umbes 21000 m3 ning sellest kasulikku materjali on umbes 16000 m3. Lõpp tulemusest selgus, et ülemine osa kuhjekeha liivast sobib Valgeranna tagasi täitmiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mustanina magnetanomaalia maalt ja õhust
(Tartu Ülikool, 2025) Riives, Martin; Plado, Jüri, juhendaja ; Kohv, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas magistritöös uuriti Mustanina (idapoolseim Jõhvi anomaaliate reas) magnetanomaaliat, eesmärgiga võrrelda kolmel erineval viisil (riiklik aero, drooni ja maapealne) saadud magnetomeetrilist andmestikku ja hinnata drooni-magnetomeetrist ja maapealse mõõdistusega saadud andmete kvaliteeti. Teiseks eesmärgiks oli modelleerida anomaaliat põhjustavat keha ning tulemuste põhjal arutleda keha olemuse üle. Välitöödelt saadud andmed korrigeeriti ööpäevaste variatsioonide suhtes ning interpoleeriti QGIS tarkvara abil. Kasutades droonimagnetomeetri andmeid, modelleeriti anomaaliat põhjustavat geoloogilist keha tarkvara Potent abil. Tulemused näitasid, et anomaalia amplituud on suurim maapealsete mõõtmiste alusel, samas kui drooniandmed pakkusid paremat ruumilist katvust. Aeromagnetiliste andmete katvus on kõige suurem, kuid anomaalia amplituud kõige väiksem. Modelleerimise ning analoogia tulemusel leiti, et anomaaliat põhjustab tõenäoliselt magnetiit, mille sisaldus magnetiitkvartsiidis peab olema vähemalt 3 %.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Composition of magnetite trace elements in the Jõhvi magnetic quartzite in north-east Estonia as an indicator of iron mineralization processes
(Tartu Ülikool, 2024) Ratt, Alvar; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Nirgi, Siim, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
The aim of this master’s thesis was to study the origin of the iron mineralisation in the crystalline basement from the Jõhvi magnetic anomaly, Estonia, using the geochemical analysis of the magnetite trace elements. Magnetite-bearing samples from the magnetite mineralisation intervals of drill cores PA-1 and PA-2 were described petrographically, and the trace element composition of the magnetite was characterised by using analytical scanning electron microscopy and laser ablation inductively coupled plasma mass spectrometry. The results of this study show that magnetite divides into different types depending on the host rock mineral composition. Compared to the previous studies on magnetite trace-element composition from various iron ore deposits, the initial origin of Jõhvi magnetite mineralization was most likely related to the formation of the banded iron formation (BIF). However, the trace-element composition of the magnetite has been changed due to orogenetic granulite facies regional metamorphism and alteration by hydrothermal fluids.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Üleujutatud Holotseeni rannikumaastikud Pärnu lahes
(Tartu Ülikool, 2024) Olesk, Art Kristjan; Rosentau, Alar, juhendaja; Hang, Tiit, juhendaja; Suuroja, Sten, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli selgitada Pärnu jõe vana sängi kulgemine Pärnu lahe põhjas, jõe oru setete stratigraafia, genees ja vanus ning seosed merevee taseme muutustega Holotseenis. Uuringu käigus interpreteeriti kokku 96 km seismo-akustilisi profiile, tehti 24 settesondeerimist ning kasutati erinevaid laboratoorseid meetodeid. Töö tulemusena selgus, et Pärnu jõe vana säng on Pärnu lahe põhjas jälitatav 12 km pikkuses lõigus. Jõe oru vanemad setted on ladestunud Joldiamere madalseisu ja Antsülusjärve transgressiooni alguses ning nooremad setted Varajase Litoriinamere madalseisu ja Litoriinamere transgressiooni ajal. Joldiamere madalseisu ajal võis veetase Pärnu lahes olla u 7,8 m madalam kaasaegsest veetasemest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
In situ detrital zircon U-Pb age dating in Lastoursville Sub-Basin carbonate-black shale deposits in Francevillian Basin, Gabon
(Tartu Ülikool, 2024) Kuusk, Carmel; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
The aim of this master thesis was, first, to test the applicability of the in situ zircon U-Pb dating technique on small zircon grains from carbonate and black-shale rocks and, second, to refine the maximum depositional ages of the Paleoproterozoic sediments in the FB/FC formations of the Francevillian Basin in Gabon. Studied material was sampled in the carbonate-black-shale succession opened in LST12 drill core Lastoursville Sub-Basin of the Francevillian Basin. For detrital zircon dating drill core samples were scanned with a hand-held X-ray fluorescence spectrometer for the highest Zr content, and samples with zircon content over 400 ppm were chosen for further analysis. Three samples had zircon grains suitable for U-Pb dating using laser-ablation inductively coupled plasma mass spectrometry. The zircon grains yielded Pb-Pb ages mostly around 2860 Ma and did not show any systematic variation with respect to the zircon grain size. In one sample from the upper part of the studied succession, there was an indication of a population with Pb-Pb ages at ca 2200 Ma, which defines the maximum age of the sediments. Numerous zircon grains had microscopic galena (PbS) inclusions in them, and such grains were not suitable for U-Pb dating. The galena inclusions are a result of hydrothermal alterations; however, the timing and wider implications of such hydrothermal event(s) on the preservation state of the Francevillian sediments remain debatable.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pakri poolsaare rannikust digitaalkaksiku loomine ja rannikumuutuste analüüs
(Tartu Ülikool, 2024) Harak, Tiina; Kohv, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Pakri poolsaare pank on osa Põhja-Eesti klindist, mis on omakorda osa Balti klindist. See on avatud mere mõjudele kolmest küljest ning seetõttu toimuvad pangal regulaarselt varingud. Antud töös kasutatakse kaugseire meetodina droonifotosid, et luua fotogramm-meetrilised mudelid Pakri pangast ning võrrelda ja uurida panga muutuste kulgu aastatel 2015-2024. Selleks kasutatakse Agisoft Metashape ning CloudCompare pilvetöötlus programme. Lisaks kasutatakse vanu aerofotosid ning droonifotodest loodud ortofotosid, määramaks ranniku kuju ja taandumise kiirust erinevate aastate lõikes. Selleks kasutatakse QGis programmi. Käesoleva magistritöö eesmärk on luua fotogramm-meetrilised mudelid Pakri pankranniku muutuste seireks ning kasutada orto- ja aerofotosid ranniku taganemise kiiruse hindamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pinnakatte paksuse kaardistamine ja kesk-devoni põhjaveekihi veejuhtivuse määramine Ülenurme ja Haaslava valla piirkonnas lähtuvalt tarbepuurkaevude andmetest
(Tartu Ülikool, 2014) Marga, Sven; Marandi, Andres, juhendaja; Polikarpus, Maile, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Töö eesmärgiks on viimasel kümnendil Ülenurme ja Haaslava valla haldusalas rajatud puurkaevude andmete põhjal kaardistada pinnakatte paksust sh. ürgorgude asendeid korrigeerida. Lisaks hinnata piirkonnas olulise Kesk-Devoni põhjaveekompleksi veejuhtivust puurkaevude pumpamisandmete põhjal. Seostada leitud väärtusi ürgorgude leviku, puurkaevude sügavuse ja töötava osa pikkusega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Active filtration of phosphorus in Ca-rich hydrated oil shale ash filters: effect of hydraulic retention time and pollutants loading rate
(Tartu Ülikool, 2014) Plado, Maris; Kõiv, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Projekti “Fosforiärastustehnoloogiad märgalapuhastites: põlevkivituhasette filtersüsteemide omadused ja pikaajaline toimimine” raames käivitati 2013. aasta septembris Nõo reoveepuhasti juures välikatse, mis kestab 2015. aasta augustini. Käimasoleva välikatse eesmärgiks on leida sobilik spetsiaalselt fosfori-ärastusele orienteeritud puhastus-süsteem haja-asustuses paiknevatele majapidamistele, väikeasulatele, ettevõtetele jne. (reostuskoormus 5 kuni 500 IE). Katse hindab varasemate uurimustööde käigus efektiivseks osutunud hüdratiseerunud põlevkivituha pikaajalist fosfori sadestamise (Ca-fosfaadina) potentsiaali ning materjali eluiga kõrge reostuskoormuse korral. Täismõõtmetes katse, mis imiteerib 5 IE suuruse reostuskoormusega reoveeallikat (nt. eramajapidamine), koosneb eelpuhastus etapist (2 m3septikust; NS) ja kahest paralleelselt töötavast pinnasfiltersüsteemist, mis erinevad ainult hüdraulilise režiimi poolest (see mõjutab reovee viibeaega filtris). Esmane reovee puhastus toimub vertikaalvoolulistest pinnasfiltrites (NV1 ja NV2, mõlema maht 3 m3), milles on filtermaterjaliks erineva fraktsiooniga kergkruus. Sekundaarne puhastus toimub horisontaalvoolulistes pinnasfiltrites (NH1 ja NH2; mõlema filtri maht 8 m3), mille täitematerjaliks on hüdratiseerunud põlevkivituhk. Esimene pinnasfiltersüsteem (NV1+NH1) on stabiilse hüdraulilise režiimiga (perioodiliselt iga 40 minuti tagant (0,55 m3/d) ning teise pinnasfiltersüsteemi (NV2+NH2) korral imiteerib režiim ühepereelamu reoveeteket – hommikuti/õhtuti ja nädalavahetuseti on vee kasutus intensiivsem (5 päeva nädalas 0,4 m³/d ja 2 päeva 0,9 m³/d). Mõlema pinnasfiltersüsteemi hüdrauliline koormus on aga sama – 3,83 m3/nädalas. Käesoleva magistritöö eesmärkideks on:  analüüsida hüdratiseerunud põlevkivituha P-ärastuse efektiivsust kõrge reostuskoormusega katses;  kindlaks määrata eelpuhastuse ja esimese astme puhastuse roll orgaanilise aine ja teiste reoainete eemaldamises;  hinnata erineva hüdraulilise režiimi mõju fosforiärastusele hüdratiseerunud tuhas;  uurida kõrge reostuskoormuse mõju hüdratiseerunud tuha efektiivsusele ja jälgida reostuse levikut tuhafiltrites.

Sirvi

Viimati lisatud