Geoloogia osakonna magistritööd – Master's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30332

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 71

The potential use of oil shale ash in the construction of reactive barriers with low permeability
(Tartu Ülikool, 2012) Paiste, Päärn; Puura, Erik, juhendaja; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond
Keemilise murenemise ilmingud Islandi erivanuselistes basaltsetes laavavooludes
(Tartu Ülikool, 2013) Torp, Rauno; Somelar, Peeter, juhendaja; Liivamägi, Sirle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Siluri tormisetted Raikküla ea rannameres Kalanas
(Tartu Ülikool, 2013) Laan, Mare; Ainsaar, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Löögimoonde mineraloogilised indikaatorid Sääksjärvi ja Lappajärvi impaktkivimeis
(Tartu Ülikool, 2013) Kreitsmann, Timmu; Kirs, Juho, juhendaja; Preeden, Ulla, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Viirsavi poorivee isotoopkoostisest Lääne-Eestis
(Tartu Ülikool, 2013) Mäger, Tanel; Hang, Tiit, juhendaja; Martma, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Olmejäätmete põletamisel tekkiva koldetuha ja sinisavi segu kasutamine poolläbilaskvas kattes AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse olmejäätmete ladestusala (Tallinna prügila) näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Ellervee, Kalev; Sedman, Annette, juhendaja; Talviste, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Magnetic susceptibility, its anisotropy, and magnetic carriers of Upper Devonian sedimentary rocks, Latvia
(Tartu Ülikool, 2013) Ots, Siim; Plado, Jüri, juhendaja; Plado, Jüri, juhendaja; Sundblad, Krister, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Mikroelementide jaotuvuse seaduspärasused mitmemõõtmelise statistilise analüüsi põhjal Suur-Pakri graptoliitagrilliidi läbilõigetes
(Tartu Ülikool, 2013) Tarros, Siim; Soesoo, Alvar, juhendaja; Hints, Rutt, juhendaja; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Irevikeni sündmuse kajastus Llandovery ja Wenlocki piirikihtides Lääne-Eestis
(Tartu Ülikool, 2013) Pärn, Triinu; Ainsaar, Leho, juhendaja; Põldvere, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Kroom(VI) stabiliseerimine saastunud pinnases põlevkivituhaga
(Tartu Ülikool, 2013) Kuslap, Katrin; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Liira, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Magnetic susceptibility of crystalline basement and soil, Loviisa area, southern Finland
(Tartu Ülikool, 2014) Vind, Johannes; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Active filtration of phosphorus in Ca-rich hydrated oil shale ash filters: effect of hydraulic retention time and pollutants loading rate
(Tartu Ülikool, 2014) Plado, Maris; Kõiv, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Projekti “Fosforiärastustehnoloogiad märgalapuhastites: põlevkivituhasette filtersüsteemide omadused ja pikaajaline toimimine” raames käivitati 2013. aasta septembris Nõo reoveepuhasti juures välikatse, mis kestab 2015. aasta augustini. Käimasoleva välikatse eesmärgiks on leida sobilik spetsiaalselt fosfori-ärastusele orienteeritud puhastus-süsteem haja-asustuses paiknevatele majapidamistele, väikeasulatele, ettevõtetele jne. (reostuskoormus 5 kuni 500 IE). Katse hindab varasemate uurimustööde käigus efektiivseks osutunud hüdratiseerunud põlevkivituha pikaajalist fosfori sadestamise (Ca-fosfaadina) potentsiaali ning materjali eluiga kõrge reostuskoormuse korral. Täismõõtmetes katse, mis imiteerib 5 IE suuruse reostuskoormusega reoveeallikat (nt. eramajapidamine), koosneb eelpuhastus etapist (2 m3septikust; NS) ja kahest paralleelselt töötavast pinnasfiltersüsteemist, mis erinevad ainult hüdraulilise režiimi poolest (see mõjutab reovee viibeaega filtris). Esmane reovee puhastus toimub vertikaalvoolulistest pinnasfiltrites (NV1 ja NV2, mõlema maht 3 m3), milles on filtermaterjaliks erineva fraktsiooniga kergkruus. Sekundaarne puhastus toimub horisontaalvoolulistes pinnasfiltrites (NH1 ja NH2; mõlema filtri maht 8 m3), mille täitematerjaliks on hüdratiseerunud põlevkivituhk. Esimene pinnasfiltersüsteem (NV1+NH1) on stabiilse hüdraulilise režiimiga (perioodiliselt iga 40 minuti tagant (0,55 m3/d) ning teise pinnasfiltersüsteemi (NV2+NH2) korral imiteerib režiim ühepereelamu reoveeteket – hommikuti/õhtuti ja nädalavahetuseti on vee kasutus intensiivsem (5 päeva nädalas 0,4 m³/d ja 2 päeva 0,9 m³/d). Mõlema pinnasfiltersüsteemi hüdrauliline koormus on aga sama – 3,83 m3/nädalas. Käesoleva magistritöö eesmärkideks on:  analüüsida hüdratiseerunud põlevkivituha P-ärastuse efektiivsust kõrge reostuskoormusega katses;  kindlaks määrata eelpuhastuse ja esimese astme puhastuse roll orgaanilise aine ja teiste reoainete eemaldamises;  hinnata erineva hüdraulilise režiimi mõju fosforiärastusele hüdratiseerunud tuhas;  uurida kõrge reostuskoormuse mõju hüdratiseerunud tuha efektiivsusele ja jälgida reostuse levikut tuhafiltrites.
Chert-dolostone sequences in Zaonega Formation, Karelia: implication to the chert origin
(Tartu Ülikool, 2014) Üpraus, Kärt; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Merevaiguleiud Saaremaa pärastjääaegsetes setetes
(Tartu Ülikool, 2014) Post, Triine; Rosentau, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Rõstla karjääri paleokarsti ilmingud
(Tartu Ülikool, 2014) Kelp, Kris; Pani, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Käesolevast tööst saadud tulemuste põhjal võib väita, et Rõstla karjääris esinevad speleoteemid on ümbritsevast kivimist erineva tekkega, mida näitavad erinevad süsiniku ja hapniku isotoopsuhted. Speleoteemide keemiline ja mineraloogiline koostis ümbritsevast kivimist oluliselt ei erine ja karstmine ei paista olevat kivimite keemilist koostist muutnud. Mangaani, vase, tsingi ja plii suuremad sisaldused speleoteemides tulenevad arvatavasti hüdrotermaalselt mõjust, mille käigus toimus sekundaarne dolomiidistumine. Karstivormide tekke kohta on kaks hüpoteesi: 1) nad tekkisid kas traditsioonilise karstumise käigus, kus vesi pärineb otseselt või kaudselt vihmaveest või 2) hüdrotermaalse tegevuse tagajärjel. Traditsioonilist teket toetab karstiõõnsustes esinevate speleoteemide kuju, mis paistavad olevat tekkinud laskuva vee tingimustes. Lisaks toetab seda tekkemehhanismi vormide suhteliselt väike suurus, kuna vormide tekkimiseks soodne aeg esines vahetult enne Devoni aegsete setete kuhjumist võrreldes hüdrotermaalse tekkemudeliga, mille puhul kestis karstumiseks soodne aeg Siluri lõpust Karboni alguseni. Karstiõõnsuste hüdrotermaalsele päritolule viitavad nii karjääris läbi viidud paleomagnetismi uuringud kui sulfiidse täitega lõhede esinemine karjäärist 15 km edela suunas Navesti jõe ääres. Hüdrotermaalse tsirkulatsiooni käimapanevaks jõuks on nimetatud Kaledoonia või Hertsüünia orogeneesi. Võimalik on ka variant, et vesi tõusis karstumata lõhesid pidi üles ja voolas karstikoopaid sisaldavaid lõhesid pidi taas alla. Kuna geoloogiline situatsioon karjääris on keeruline, ei saa ühte tekkemudelit teisele antud hetkel kindlalt eelistada. Sellegipoolest on karjääris esinevad karstinähtused huvitavad ja väärivad kindlasti edasi uurimist.
Pinnakatte paksuse kaardistamine ja kesk-devoni põhjaveekihi veejuhtivuse määramine Ülenurme ja Haaslava valla piirkonnas lähtuvalt tarbepuurkaevude andmetest
(Tartu Ülikool, 2014) Marga, Sven; Marandi, Andres, juhendaja; Polikarpus, Maile, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Töö eesmärgiks on viimasel kümnendil Ülenurme ja Haaslava valla haldusalas rajatud puurkaevude andmete põhjal kaardistada pinnakatte paksust sh. ürgorgude asendeid korrigeerida. Lisaks hinnata piirkonnas olulise Kesk-Devoni põhjaveekompleksi veejuhtivust puurkaevude pumpamisandmete põhjal. Seostada leitud väärtusi ürgorgude leviku, puurkaevude sügavuse ja töötava osa pikkusega.
Kohalike omavalitsuste motiivid uuringu- või kaevandamisloa andmisest keeldumiseks Eesti paekivi maardlates
(Tartu Ülikool, 2014) Kuslap, Anna-Liisa; Ainsaar, Leho, juhendaja; Rosentau, Alar, juhendaja; Orru, Kati, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Siluri karbonaatkivimite lasuvusrikked Pandivere kõrgustiku edelaosas ja nende mõju tehnoloogilise lubjakivi maardlatele
(Tartu Ülikool, 2014) Ojamäe, Kristiina; Ainsaar, Leho, juhendaja; Rosentau, Alar, juhendaja; Puura, Väino, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Käesolev töö on rakendusliku suunitlusega, mis tehti koostöös Nordkalk AS-iga uurimaks võimalikke tulevikuperspektiive tehnoloogilise lubjakivi kaevandamisel Karinu ja Metsla maardlate ümbruses. Magistritööst selgus, et uuringualal esinevad tektoonilised rikked, mis on seotud Kirde-Eestis laialdaselt uuritud jooneliste rikkevöönditega. Karinu ja Metsla maardlate läheduses paiknevad rikked on sarnaselt Kirde-Eestis esinevatele kas kirde-edela, põhja-lõuna või loode-kagu suunalised. Rikkevööndite vertikaalne nihkeamplituud jääb üle seitsme meetri ning riketel on enamasti tõstetud ida- või kagutiib. Morfoloogialt kujutavad rikked ilmselt fleksuurilaadseid paineid, mis on läbistatud väiksemate murrangute poolt. Geoloogiliste kaartide ja läbilõigete abil määratleti Karinu karjääri lähistel kaks ning Metsla maardla ümbruses üks rikkevöönd. Lisaks andsid sellele suures osas kinnitust ka uuringualal läbi viidud geofüüsikalised mõõtmised. Hea kvaliteediga lubjakivi (CaO >50%, MgO <2,8%, lahustumatu jääk <2%) paikneb Tamsalu kihistu Tammiku ja Karinu kihistikes. Tektoonilistes riketes on toimunud lubjakivis sekundaarsed muutused, nagu kivimi purustumine ja dolomiidistumine, mis on vähendanud tehnoloogilise lubjakivi kvaliteeti. Nendel aladel on kivimis vähenenud CaO (30–48%) ja suurenenud MgO (5–12%) sisaldus. Lahustumata jäägi sisaldused jäävad ka rikkevööndite piires üldjuhul heaks (alla 2%). Aladel, kus lasuvustingimustes rikkeid ei esinenud, on üldjuhul ka lubjakivi kvaliteet parem ning sobivam tehnoloogilise lubjakivi kaevandamiseks.
Gravity and magnetic study of the Luusika potential field anomaly
(Tartu Ülikool, 2015) Dmitrijeva, Marija; Plado, Jüri, Juhendaja; Oja, Tõnis, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
The high positive gravity anomaly values discovered by Estonian Land Board in 2010-2011 indicated gravity increase of 6.3 mGal in Luusika area. The ground-based magnetic survey identified magnetic anomaly within Luusika area and gave new information of the underlying rock unit magnetic properties. The ground-based magnetic measurements showed good correlation to the observed Bouguer anomaly. The depth estimation was done on the basis of Bouguer anomaly profiles. The calculations suggested that Luusika rock unit does likely not outcrop under sedimentary cover. The mean anomaly-mass center point (z) was estimated to be 2500 m whereas the calculated result of maximum limiting depth (zT) of the body top is 3000 m. The data were sufficient for creating models of causative source and testing different lithologies. For magnetic modeling the orientation of remanent magnetization was necessary to produce reliable model. Remanent magnetization was characterized by age-appropriate direction. The lithologies of Alutaguse domain and post-orogenic and anorogenic intrusions were simulated. Conclusions of the modelling are: 1. The depth (zT) to the top of the body is 600 ... 1800 m. 2. The density of Luusika Bouguer anomaly causative source is 2760 … 2920 kg/m3. 3. Magnetic anomaly is produced by rock unit with very high magnetic susceptibility values of = 20000 … 56000 × 10-6 SI compared to the background. Similar petrophysical properties are documented for post-orogenic and anorogenic plutons occurring in Estonian basement. The Luusika anomaly lies within the Middle-Estonia fault zone, which hosts several post-orogenic intrusions; as a result, it could be interpreted as Taadikvere-like rock unit. Also, a few rapakivi related intrusions (Abja and Sigula) discovered in Precambrian basement of Estonia could be proposed to be the source of the potential field anomalies. The modeling and comparison of petrophysical properties of lithologies suggest that Luusika causative source is intermediate to mafic rock by composition, similar to Abja, Sigula, or Taadikvere and probably related to presence of Middle-Estonian fault zone.
Looduslike ja täitepinnaste uurimine seismilise pinnalainete analüüsi (MASW) meetodil Muuga sadama näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Nõmtak, Lauri; Jõeleht, Argo, juhendaja; Talpsep, Annette, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Seismiliste pinnalainete meetod (MASW) on hiljuti välja töötatud meetod, mis kasutab Rayleigh-tüüpi pinnalaineid. ristilainete levikukiiruse (Vs) tuletamiseks. Vs põhjal saab hinnata pinnaste tugevust ja kandevõimet, seega leiab meetod kasutust geotehnika valdkonnas. Töö eesmärgiks oli testida seismiliste pinnalainete analüüs meetodi (MASW) rakendamist Eesti tingimustes, Muuga sadama uuringualal, kus asuvad nõrgad, geotehniliselt probleemsed nõrgad ja kokkusurutavad pinnased. Sadama laienemisplaanide kohaselt rajatakse uus terminal, mis võib põhjustada pinnaste kompakteerumist ja vajumite teket. Välitööde käigus profileeriti 1150 m lõik Muuga sadama idaosas katsetamaks MASW meetodit. Töös uuriti liinipikkuse (D) mõju dispersioonipildi kvaliteedi ja resolutsioonile. Inversiooniga mudeldati profiilil 28 1D Vs läbilõiget. Saamaks aru meetodi tundlikusest ja lahutusvõimest, korreleeriti mudelite Vs väärtusi lähedal olevate puuraukude ja löökpenetratsioonikatsetega N20 väärtusetega. Korreleerimse tulemusi võrreldi varasemate tööde korrelatsioonikõveratega. Aluspõhja sinisavide pealispinna kaardistamisega uuriti ka meetodi uuringusügavust. Tuleviku eesmärgiks on kasutada MASW meetodit ka teistes Eesti asukohtades, kus asuvad on nõrgad savikad ja/või orgaanilist ainet sisaldavad setted, mida esineb näiteks mereäärsetel aladel, mattunud ürgorgudes, jõelammidel ja viirsavibasseinides.

Sirvi

Sirvi Geoloogia osakonna magistritööd – Master's theses Kuupäev järgi