Geoloogia osakonna magistritööd – Master's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30332

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 71

The potential use of oil shale ash in the construction of reactive barriers with low permeability
(Tartu Ülikool, 2012) Paiste, Päärn; Puura, Erik, juhendaja; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond
Kroom(VI) stabiliseerimine saastunud pinnases põlevkivituhaga
(Tartu Ülikool, 2013) Kuslap, Katrin; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Liira, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Keemilise murenemise ilmingud Islandi erivanuselistes basaltsetes laavavooludes
(Tartu Ülikool, 2013) Torp, Rauno; Somelar, Peeter, juhendaja; Liivamägi, Sirle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Siluri tormisetted Raikküla ea rannameres Kalanas
(Tartu Ülikool, 2013) Laan, Mare; Ainsaar, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Löögimoonde mineraloogilised indikaatorid Sääksjärvi ja Lappajärvi impaktkivimeis
(Tartu Ülikool, 2013) Kreitsmann, Timmu; Kirs, Juho, juhendaja; Preeden, Ulla, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Viirsavi poorivee isotoopkoostisest Lääne-Eestis
(Tartu Ülikool, 2013) Mäger, Tanel; Hang, Tiit, juhendaja; Martma, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Olmejäätmete põletamisel tekkiva koldetuha ja sinisavi segu kasutamine poolläbilaskvas kattes AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse olmejäätmete ladestusala (Tallinna prügila) näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Ellervee, Kalev; Sedman, Annette, juhendaja; Talviste, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Magnetic susceptibility, its anisotropy, and magnetic carriers of Upper Devonian sedimentary rocks, Latvia
(Tartu Ülikool, 2013) Ots, Siim; Plado, Jüri, juhendaja; Plado, Jüri, juhendaja; Sundblad, Krister, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Mikroelementide jaotuvuse seaduspärasused mitmemõõtmelise statistilise analüüsi põhjal Suur-Pakri graptoliitagrilliidi läbilõigetes
(Tartu Ülikool, 2013) Tarros, Siim; Soesoo, Alvar, juhendaja; Hints, Rutt, juhendaja; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Irevikeni sündmuse kajastus Llandovery ja Wenlocki piirikihtides Lääne-Eestis
(Tartu Ülikool, 2013) Pärn, Triinu; Ainsaar, Leho, juhendaja; Põldvere, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Rõstla karjääri paleokarsti ilmingud
(Tartu Ülikool, 2014) Kelp, Kris; Pani, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Käesolevast tööst saadud tulemuste põhjal võib väita, et Rõstla karjääris esinevad speleoteemid on ümbritsevast kivimist erineva tekkega, mida näitavad erinevad süsiniku ja hapniku isotoopsuhted. Speleoteemide keemiline ja mineraloogiline koostis ümbritsevast kivimist oluliselt ei erine ja karstmine ei paista olevat kivimite keemilist koostist muutnud. Mangaani, vase, tsingi ja plii suuremad sisaldused speleoteemides tulenevad arvatavasti hüdrotermaalselt mõjust, mille käigus toimus sekundaarne dolomiidistumine. Karstivormide tekke kohta on kaks hüpoteesi: 1) nad tekkisid kas traditsioonilise karstumise käigus, kus vesi pärineb otseselt või kaudselt vihmaveest või 2) hüdrotermaalse tegevuse tagajärjel. Traditsioonilist teket toetab karstiõõnsustes esinevate speleoteemide kuju, mis paistavad olevat tekkinud laskuva vee tingimustes. Lisaks toetab seda tekkemehhanismi vormide suhteliselt väike suurus, kuna vormide tekkimiseks soodne aeg esines vahetult enne Devoni aegsete setete kuhjumist võrreldes hüdrotermaalse tekkemudeliga, mille puhul kestis karstumiseks soodne aeg Siluri lõpust Karboni alguseni. Karstiõõnsuste hüdrotermaalsele päritolule viitavad nii karjääris läbi viidud paleomagnetismi uuringud kui sulfiidse täitega lõhede esinemine karjäärist 15 km edela suunas Navesti jõe ääres. Hüdrotermaalse tsirkulatsiooni käimapanevaks jõuks on nimetatud Kaledoonia või Hertsüünia orogeneesi. Võimalik on ka variant, et vesi tõusis karstumata lõhesid pidi üles ja voolas karstikoopaid sisaldavaid lõhesid pidi taas alla. Kuna geoloogiline situatsioon karjääris on keeruline, ei saa ühte tekkemudelit teisele antud hetkel kindlalt eelistada. Sellegipoolest on karjääris esinevad karstinähtused huvitavad ja väärivad kindlasti edasi uurimist.
Pinnakatte paksuse kaardistamine ja kesk-devoni põhjaveekihi veejuhtivuse määramine Ülenurme ja Haaslava valla piirkonnas lähtuvalt tarbepuurkaevude andmetest
(Tartu Ülikool, 2014) Marga, Sven; Marandi, Andres, juhendaja; Polikarpus, Maile, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Töö eesmärgiks on viimasel kümnendil Ülenurme ja Haaslava valla haldusalas rajatud puurkaevude andmete põhjal kaardistada pinnakatte paksust sh. ürgorgude asendeid korrigeerida. Lisaks hinnata piirkonnas olulise Kesk-Devoni põhjaveekompleksi veejuhtivust puurkaevude pumpamisandmete põhjal. Seostada leitud väärtusi ürgorgude leviku, puurkaevude sügavuse ja töötava osa pikkusega.
Magnetic susceptibility of crystalline basement and soil, Loviisa area, southern Finland
(Tartu Ülikool, 2014) Vind, Johannes; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Active filtration of phosphorus in Ca-rich hydrated oil shale ash filters: effect of hydraulic retention time and pollutants loading rate
(Tartu Ülikool, 2014) Plado, Maris; Kõiv, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Projekti “Fosforiärastustehnoloogiad märgalapuhastites: põlevkivituhasette filtersüsteemide omadused ja pikaajaline toimimine” raames käivitati 2013. aasta septembris Nõo reoveepuhasti juures välikatse, mis kestab 2015. aasta augustini. Käimasoleva välikatse eesmärgiks on leida sobilik spetsiaalselt fosfori-ärastusele orienteeritud puhastus-süsteem haja-asustuses paiknevatele majapidamistele, väikeasulatele, ettevõtetele jne. (reostuskoormus 5 kuni 500 IE). Katse hindab varasemate uurimustööde käigus efektiivseks osutunud hüdratiseerunud põlevkivituha pikaajalist fosfori sadestamise (Ca-fosfaadina) potentsiaali ning materjali eluiga kõrge reostuskoormuse korral. Täismõõtmetes katse, mis imiteerib 5 IE suuruse reostuskoormusega reoveeallikat (nt. eramajapidamine), koosneb eelpuhastus etapist (2 m3septikust; NS) ja kahest paralleelselt töötavast pinnasfiltersüsteemist, mis erinevad ainult hüdraulilise režiimi poolest (see mõjutab reovee viibeaega filtris). Esmane reovee puhastus toimub vertikaalvoolulistest pinnasfiltrites (NV1 ja NV2, mõlema maht 3 m3), milles on filtermaterjaliks erineva fraktsiooniga kergkruus. Sekundaarne puhastus toimub horisontaalvoolulistes pinnasfiltrites (NH1 ja NH2; mõlema filtri maht 8 m3), mille täitematerjaliks on hüdratiseerunud põlevkivituhk. Esimene pinnasfiltersüsteem (NV1+NH1) on stabiilse hüdraulilise režiimiga (perioodiliselt iga 40 minuti tagant (0,55 m3/d) ning teise pinnasfiltersüsteemi (NV2+NH2) korral imiteerib režiim ühepereelamu reoveeteket – hommikuti/õhtuti ja nädalavahetuseti on vee kasutus intensiivsem (5 päeva nädalas 0,4 m³/d ja 2 päeva 0,9 m³/d). Mõlema pinnasfiltersüsteemi hüdrauliline koormus on aga sama – 3,83 m3/nädalas. Käesoleva magistritöö eesmärkideks on:  analüüsida hüdratiseerunud põlevkivituha P-ärastuse efektiivsust kõrge reostuskoormusega katses;  kindlaks määrata eelpuhastuse ja esimese astme puhastuse roll orgaanilise aine ja teiste reoainete eemaldamises;  hinnata erineva hüdraulilise režiimi mõju fosforiärastusele hüdratiseerunud tuhas;  uurida kõrge reostuskoormuse mõju hüdratiseerunud tuha efektiivsusele ja jälgida reostuse levikut tuhafiltrites.
Chert-dolostone sequences in Zaonega Formation, Karelia: implication to the chert origin
(Tartu Ülikool, 2014) Üpraus, Kärt; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Merevaiguleiud Saaremaa pärastjääaegsetes setetes
(Tartu Ülikool, 2014) Post, Triine; Rosentau, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Kohalike omavalitsuste motiivid uuringu- või kaevandamisloa andmisest keeldumiseks Eesti paekivi maardlates
(Tartu Ülikool, 2014) Kuslap, Anna-Liisa; Ainsaar, Leho, juhendaja; Rosentau, Alar, juhendaja; Orru, Kati, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Siluri karbonaatkivimite lasuvusrikked Pandivere kõrgustiku edelaosas ja nende mõju tehnoloogilise lubjakivi maardlatele
(Tartu Ülikool, 2014) Ojamäe, Kristiina; Ainsaar, Leho, juhendaja; Rosentau, Alar, juhendaja; Puura, Väino, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Käesolev töö on rakendusliku suunitlusega, mis tehti koostöös Nordkalk AS-iga uurimaks võimalikke tulevikuperspektiive tehnoloogilise lubjakivi kaevandamisel Karinu ja Metsla maardlate ümbruses. Magistritööst selgus, et uuringualal esinevad tektoonilised rikked, mis on seotud Kirde-Eestis laialdaselt uuritud jooneliste rikkevöönditega. Karinu ja Metsla maardlate läheduses paiknevad rikked on sarnaselt Kirde-Eestis esinevatele kas kirde-edela, põhja-lõuna või loode-kagu suunalised. Rikkevööndite vertikaalne nihkeamplituud jääb üle seitsme meetri ning riketel on enamasti tõstetud ida- või kagutiib. Morfoloogialt kujutavad rikked ilmselt fleksuurilaadseid paineid, mis on läbistatud väiksemate murrangute poolt. Geoloogiliste kaartide ja läbilõigete abil määratleti Karinu karjääri lähistel kaks ning Metsla maardla ümbruses üks rikkevöönd. Lisaks andsid sellele suures osas kinnitust ka uuringualal läbi viidud geofüüsikalised mõõtmised. Hea kvaliteediga lubjakivi (CaO >50%, MgO <2,8%, lahustumatu jääk <2%) paikneb Tamsalu kihistu Tammiku ja Karinu kihistikes. Tektoonilistes riketes on toimunud lubjakivis sekundaarsed muutused, nagu kivimi purustumine ja dolomiidistumine, mis on vähendanud tehnoloogilise lubjakivi kvaliteeti. Nendel aladel on kivimis vähenenud CaO (30–48%) ja suurenenud MgO (5–12%) sisaldus. Lahustumata jäägi sisaldused jäävad ka rikkevööndite piires üldjuhul heaks (alla 2%). Aladel, kus lasuvustingimustes rikkeid ei esinenud, on üldjuhul ka lubjakivi kvaliteet parem ning sobivam tehnoloogilise lubjakivi kaevandamiseks.
Narva lademe geoloogiline ehitus Narva karjääri ees seisuga sügis 2014
(Tartu Ülikool, 2015) Olo, Sander; Plado, Jüri, juhendaja; Aosaar, Hardi, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Narva karjääris toimub põlevkivi kaevandamine vaalmeetodil, kuid ee nihkudes lõuna suunas muutub eemaldamist vajav katend üha paksemaks. Sellest tulenevalt muutub pealmaakaevandamine üha ebaratsionaalsemaks ning kasulikum oleks jätkata allmaakaevandusega. Senises praktikas on Eestis põlevkivi allmaakaevandusi rajatud paksu Ordoviitsiumi katendi kivimite alla. Narva karjääris oleks allmaakaevanduse rajamisel täiesti uus olukord, kuna suure osa katendist moodustavad küllaltki pudedad ja savikad Kesk-Devoni kivimid. Käesolevas töös kasutati Narva lademe lateraalse ja litorstratigraafilise leviku kirjeldamiseks puuraukudest mõõdetud loodusliku gammakarotaaži ja paljandist mõõdetud magnetilise vastuvõtlikkuse omavahelist korreleerimist. Selle eesmärgiks oli uurida, kas oleks võimalik asendada praegune madala puursüdamiku saagikusega puurimine hoopis südamikuta puurimise ja gammakarotaažiga. Töö käigus korreleeriti puuraugud omavahel vaid gamma-kõverate ja magnetilise vastuvõtlikkuse kõvera alusel ning loodi kõigi puuraukude gamma-andmete põhjal kogu uuringuala kirjeldav keskmine gammakõver. Saadud tulemuse vastavust reaalsele olukorrale maapõues kontrolliti paljandi ja puursüdamike litoloogiliste kirjelduste võrdlemisega. Gammakarotaaži ja magnetilise vastuvõtlikkuse kõverate omavaheline korreleerimine annab üldiselt häid ja usaldusväärseid tulemusi, mille põhjal võib järeldada, et uuringualal leviv Narva lade on lateraalselt ja litostratigraafiliselt ühtlane. Praeguse töö andmete aluseks olevad puuraugud asuvad ida-lääne suunaliselt. Meetodi täpsuse ja usaldusväärsuse tõstmiseks oleks soovitatav teha samasugune profiil ka põhja-lõuna suunaliselt.
Skarnoid rocks in the western part of Pitkäranta area, on the coast of Sumerianlahti gulf, and their metallogenic potential
(Tartu Ülikool, 2015) Kungla, Karin; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Alexeev, Ivan, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
The aim of this thesis was to study the small area on the northern shore of the lake Ladoga, in the Pitkäranta district, on the eastern shore of the gulf Sumerianlahti. The study had two main purposes: firstly to get a theral geological and mineralogical overview of the area, and secondly, to investigate the possible metallogenesis there. A central hypothesis was formed that a skarn forming process has occurred in the area and connected to this, ore mineralisation is present. Field work was conducted in the area, during which the area was mapped and rock samples were collected. The samples were later investigated: both thin sections and polished sections were made and analysed, using the polarized light microscope, reflected light microscope and scanning electronic microscope. The mapping showed that the area has undergone to serious tectonics comprising both Archean and Proterozoic rocks. The tectonics has resulted in several faults, directed either from south-west to north-east or south-east to north-west. The mineralogical study showed that the rocks from Archean in the area are granite-gneisses, from the mantle granite-gneiss domes, and intrusive amphibolites inside the domes. The rocks from Proterozoic are mostly mica- and amphibole-schists in the lower substage of Pitkäranta suite, and amphibole-bearing quartzites and amphibolites in the upper substage of Pitkäranta suite. During the mapping process, several skarn-like lenses were discovered in the area, but the mineralogical composition of those lenses indicated, that they are skarnoids of uncertain origin, rather than actual skarns. They did consist of pyroxen, amphibole and carbonates, but lacked garnets. 51 The study of polished sections showed all together four ore minerals (pyrite, chalcopyrite, Fe-Ti oxide, titanite) and graphite. Both Fe-Ti oxide and titanite follow the rock’s own texture, and therefore are origining from the preliminary sedimentary rock. The amount of chalcopyrite was moderate and did not indicate an ore deposite either. From the results it can be concluded that the original hypothesis of skarn forming process and ore mineralisation was disproven by it, as no actual skarn was identified and no evidence of significant ore mineralisation was found.

Sirvi

Sirvi Geoloogia osakonna magistritööd – Master's theses Kuupäev järgi