Üleminekukoolide edukus eestikeelsele õppele üleminekul Tallinna koolide näitel

Abstract

Käesolevas töös on uuritud eestikeelsele õppele ülemineku reformi kontekstis üleminekukoolide haldussuutlikkust nelja komponendi abil: struktuurid, inimressurss, süsteemid ja töövahendid. Täpsemalt uuriti, millised haldussuutlikkuse elemendid on osutunud uuritavate koolide hinnangul ülemineku protsessis kriitilisemateks kui teised ning kuidas koolide praktika haakub avaliku halduse varasema teoreetilise teadmisega. Uurimuse tulemusel selgus, et koolide enda hinnangul on primaarsed inimressurss ja töövahendid eelkõige nende puuduse ja/või nappuse tõttu, mis kattus osaliselt erialakirjanduse teadmisega. Uurimus ise näitas, et sarnaselt avaliku halduse teoreetikutega osutusid esmasteks struktuurid ja inimressurss. Seega kinnitas tehtud uurimus varasemat teoreetilist teadmist, koolide hinnangutes ja teoorias ilmnes aga osaline lahknevus. Samuti leiti, et kuigi koolid tunnevad valdavalt, et eestikeelsele õppele üleminek on läinud nende jaoks sujuvalt, ei saa väita, et reformi kavandamisel oleks piisaval määral arvestatud üleminekukoolide haldussuutlikkusega.