Avaveelise tehismärgala efektiivsus põllumajandusliku hajukoormuse vähendamiseks

Abstract

Toitainete ärakanne põllumajandusmaadelt hajukoormuse näol põhjustab veekogudes eutrofeerumist. Taimede poolt omastamata jäänud toitained leostuvad pinnaveekogudesse, mistõttu hajukoormuse vähendamiseks on vajalik rakendada meetmeid. Avaveelised tehismärgalad puhastavad vett efektiivselt, on looduslähedased ning bioloogiliselt mitmekesised. Lõuna-Eestis asuv esimene hajukoormuse vähendamiseks voolusängile rajatud Vända avaveeline tehismärgala koosneb settetiigist ja kahest madalaveelisest märgalast, mis on taimestatud hundinuiadega (Typha latifolia). 2017. aasta märtsist kuni 2018. aasta aprillini kogutud andmete põhjal vähendas Vända tehismärgala fosforit 17,5 kg/ha*a. Aastane puhastusefektiivsus fosfaadi puhul oli 9,4% ja üldfosfori puhul 12,0%, olles soojemal perioodil vastavalt 44,6% ja 32,4%. Fosfaadi ja üldfosfori puhastusefektiivsusel oli tugev logaritmiline seos vooluhulgaga, mis näitab, et väiksem vooluhulk ja pikem vee viibeaeg soodustab fosfori vähendamist märgalas. Orgaanilise süsiniku aastane vähenemine märgalas oli 3300 kg/ha*a, kuid üllatuslikult suurenes üldlämmastiku sisaldus märgalas 1375 kg/ha*a. Üldlämmastiku ja nitraatlämmastiku kontsentratsioonid suurenesid aastas vastavalt 20,8% ja 28,5%. Nende tulemuste põhjal on voolusängile rajatud avaveeliste tehismärgalade käivitumise periood põhjamaades küllaltki pikk ning Vända tehismärgalas on kolm aastat peale rajamist puhastusefektiivsused küllaltki tagasihoidlikud.