Ecosystem services of Estonian wetlands

Abstract

The purpose of this thesis is to highlight the status of Estonian wetlands and ecosystem services provided by them and to assess the challenges to their wise use. The broad wetland definition of the Ramsar Convention and the ecosystem services approach of the Millennium Ecosystem Assessment as basic concepts have been followed. Estonia has achieved good results in wetland protection and the integration of the wise use of wetlands into the legal framework and development strategies. Although a large proportion of wetlands have been converted to agricultural land and drained for forestry, and are continuously destroyed for peat and oil shale mining, Estonia is still rich in wetlands, both in terms of their total area and the great variety of habitats. The array of provisioning, regulating, cultural and supporting services are provided by wetlands. There are still crucial challenges - the addressing of drained wetland areas that have become sources of greenhouse gases, attaining sustainable use of peat resources and ensuring the restoration of cut-away peatland areas, the maintenance of the traditional management of valuable semi-natural wetlands. In order to ensure more balanced decision-making it should be followed that all ecosystem services of given wetland or wetlands generally are taken into account. The existing expertise and large amount of information on biodiversity components and the functioning of wetland ecosystems is an excellent basis for further research and the implementation of the ecosystem services approach.

Käesolevas töös analüüsitakse Eesti märgalade mitmekesisust ja olukorda ning nende poolt osutatavaid ökosüsteemi teenuseid, märgalasid mõjutavaid tegureid ja nende mõistliku kasutamisega ning taastamisega seotud probleeme, lähtudes Ramsari konventsiooni märgala-käsitlusest ja globaalse ülevaate Ökosüsteemide Hinnang Millenniumi Vahetusel ökosüsteemi teenuste kontseptsioonist. Märgalade kaitse ning säästva kasutamise korraldamine Eestis on olnud edukas. Kuigi märkimisväärne osa märgaladest on kuivendatud põllumajandusliku ja metsandusliku kasutamise eesmärgil ning jätkuvalt hävib turba ja põlevkivi kaevandamise tagajärjel, on Eestis siiski säilinud palju märgalasid, mida iseloomustab elupaikade suur mitmekesisus ning mis osutavad tervet rida utilitaarseid, regulatiivseid, kultuurilisi ja toetavaid ökosüsteemi teenuseid. Eesti märgalade mõistliku kasutamise peamised väljakutsed on kuivendatud ja kuivendusest mõjutatud turbaaladelt lähtuva kasvuhoonegaaside emissiooni ohjamine, turba kaevandamise korraldamine säästval moel ning märgalade väärtuslike pärandkoosluste (luha- ja rannaniitude ning märgade niitude) säilitamine. Märgalade kasutamise edukale korraldamisele aitaks kaasa märgalade ökosüsteemi teenuste igakülgne (kaasaarvatud rahaline) hindamine ning nende väärtuste arvestamine otsuste tegemisel märgalasid ohustava arendustegevuse korral. Olemasolevad teadmised Eesti märgalade ökosüsteemide elurikkusest ja funktsioonidest on heaks baasiks ökosüsteemi teenuste kontseptsiooni laialdasemale rakendamisele.