Läänemaa silmkoelised sõrmkindad 19. sajandist kuni 1940. aastateni

dc.contributor.authorVainu, Liivi
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiilet
dc.date.accessioned2012-06-28T10:43:33Z
dc.date.available2012-06-28T10:43:33Z
dc.date.issued2012
dc.description.abstractLõputöö uurimuse eesmärgiks on tutvustada Läänemaa sõrmkinnaste (19. saj. kuni 1940. a), valmistamise tehnoloogiat, mustreid ning funktsioone. Samuti kirjeldatakse Läänemaal kantud rõivaid, et mõista sõrmkinnaste värvikasutust ning seda kas kootud kindapaar kuulub ka ajastult õige komplekti juurde. Uurimise tulemusena selgus, et Läänemaal valmistati geomeetrilise kirjaga kirisõrmkindaid, pitsilise koega ja roositud sõrmkindaid, mis olid kasutusel enam-vähem ühel ajal. Kirisõrmkindad jagunesid omakorda kaheks: punasepõhjalised nn. pulmakindad, pidulikeks toiminguteks, need olid suurema mustriga ja värvikasutuselt rikkamad ning väikese geomeetrilise mustriga, kahe- või kolmevärvilised sõrmkindad, mida kanti kirikus või argipäeval. Läänemaa sõrmkindad kootakse ringselt viie vardaga vardaga (nr 1.25 – 1.5) ja villase lõngaga nr 8/2, kasutades erksaid värvitoone. Silmuste loomiseks sobivad nii ristipidine kui silmuseline loodus. Sõrmkinnaste randmeosad võib kududa soonik-, pitsilises- või lapilises koes. Peale randmeosa kudumist järgneb labaosa kudumine, kirjates, vikeldades või roosides, sõltuvalt sellest, milliseid kindaid soovitakse saada. Sõrmed kootakse parempidikoes, ühevärvilisest lõngast, kahandused tehakse sujuvalt või spiraalselt. Lõputöö praktilise osana valmisid viis paari koopiasõrmkindad ning viis paari Läänemaa ainelisi sõrmkindaid, mille juurde kuulub ka kindaraamatu makett. Koopiasõrmkindaid võib valmistada täpselt originaali järgides, kus kootakse maha täpselt rida rea haaval. Selline moodus sobib, kui kinnas on kandjale paras. Teine võimalus on kududa originaalilähedased kindad, kasutades samu mustreid, kuid kohandades silmuste arvu vastavalt vajadusele. Läänemaa aineliste sõrmkinnaste kavandamisel olid üheks eeskujuks vanad pulmakindad ja põimevaibad. Kinnaste kujundamisel peeti silmas traditsioonilist mustrite paigutust, värvi- ja materjalivalikut ning mugavust. Sõrmkinnaste juurde kuulub kindavihiku makett, koos mustrite ja kudumisjuhistega. Samuti antakse seal lühiülevaade Läänemaa sõrmkinnastest.et
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/25954
dc.language.isoetet
dc.publisherTÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaet
dc.rightsrestrictedAccesset
dc.subjectüliõpilastöödet
dc.subjectlõputöödet
dc.subjectLäänemaaet
dc.subjectetnograafilised allikadet
dc.subjectrahvarõivadet
dc.subject19. saj.et
dc.subject20. saj. 1. poolet
dc.subjectsilmuskudumineet
dc.subjectkindakirjadet
dc.subjectkatsenäidisedet
dc.subjectmaketidet
dc.titleLäänemaa silmkoelised sõrmkindad 19. sajandist kuni 1940. aastateniet
dc.typeThesiset

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Pisipilt ei ole saadaval
Nimi:
Vainu_Liivi_loputoo_2012.pdf
Suurus:
5.97 MB
Formaat:
Adobe Portable Document Format

Litsentsi pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Pisipilt ei ole saadaval
Nimi:
license.txt
Suurus:
1.71 KB
Formaat:
Item-specific license agreed upon to submission
Kirjeldus: