Välissündmuse kajastuse ajaline perspektiiv ETV uudislugudes

dc.contributor.advisorLaak, Brit, juhendaja
dc.contributor.authorPunamäe, Ode Maria
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutet
dc.date.accessioned2021-06-14T13:19:36Z
dc.date.available2021-06-14T13:19:36Z
dc.date.issued2021
dc.description.abstractBakalaureusetöö eesmärk oli anda ülevaade teoreetilistest lähenemistest ja empiirilistest uuringutest, mis käsitlevad televisiooni ja selle ajalisi tegureid ning analüüsida kolme välissündmuse kajastuse ajalist perspektiivi. Eesmärkide saavutamiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks kasutasin kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodit ja töötasin kodeerimisjuhendi abil läbi kolme erineva välissündmust kajastavad ETV uudislood. Välissündmusteks valisin USA Kapitooliumi ründamise, Pariisi Jumalaema kiriku põlengu ning Aleksei Navalnõi mürgitamise. Kolme valimigrupi peale kokku analüüsisin 44 teleuudist. Antud sündmuseid kajastavate telelugude analüüsist tuli välja, et uudislugude ajaline ulatus on üsna suur, st viiteid kaugemale minevikule ja tulevikule leidus pea igas ühikus. Rohkem oli aga tulevikuviiteid, kui mineviku aktualiseerimist. Samas võib öelda, et ajalisuse maht seevastu oli väike, ehk ajalised põiked loos on üksikud ja põgusad ning ei esine mitte konkreetsete plokkidena, vaid infokillud erinevates aegadest tulevad loosse olulisuse järjekorras. Ajaliselt kronoloogilist info edastamist oli vaadeldud uudislugudes väga vähe, mistõttu ei kattunud omavahel visuaali ja teksti ajalisused. Tulemustest selgus ka, et aegade esinemine nende ja proportsioon uudisloos on seotud ka kõneisikutega, ehk erinevad vaatenurgad pakuvad tihti erinevaid ajalisusi. Televisioon kui meedium võimaldab aga ajalises mõttes palju rohkemat, kui analüüsitud lugudes peitus. Arvestades, et enamik inimesi saab põhiinfo sündmuse kohta päeva jooksul veebiuudiste kaudu juba kätte, võimaldaks teleuudiste õhtune kellaaeg ka teistsugust looformaati, kus vaadatakse ajaliselt kaugemale, avatakse konteksti ning hoitakse vaataja tähelepanu narratiivse loo jutustamisega. Eriti hästi saaksid seda teha just sündmuskohas olevad korrespondendid, selgitamaks ja avamaks eesti publikule kauget ja pikema taustalooga välissündmust. Siiski, nagu näitas antud töös tehtud analüüs, on ka välissündmust kajastavad teleuudised jäänud peamiselt n-ö “videopildiga leheuudise” formaadi juurde, kus infot edastakse ümberpööratud püramiidi struktuuri järgi ning erinevad ajad esinevad loos ebakronoloogiliste väikeste kildudena.et
dc.description.urihttps://www.ester.ee/record=b5449821*estest
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/72407
dc.language.isoestet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsopenAccesset
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International*
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/*
dc.subjectmeediarepresentatsioonest
dc.subjectmeediarepresentatsioonest
dc.subjectvälisuudisedest
dc.subjectuudisedest
dc.subjecttelevisioonest
dc.subjectaegest
dc.subjectperspektiivest
dc.subject.otherbakalaureusetöödet
dc.titleVälissündmuse kajastuse ajaline perspektiiv ETV uudislugudeset
dc.typeThesisen

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Laen...
Pisipilt
Nimi:
punamae_ode_ba_2021.pdf
Suurus:
1.61 MB
Formaat:
Adobe Portable Document Format
Kirjeldus:

Litsentsi pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Laen...
Pisipilt
Nimi:
license.txt
Suurus:
1.67 KB
Formaat:
Item-specific license agreed upon to submission
Kirjeldus: