Sõnavara seosed emotsionaal- ja käitumisprobleemidega eesti väikelastel

Abstract

Varasemates uurimustes on käsitletud laste kõne arengut, emotsioonide mõistmist ning emotsionaal- ja käitumisprobleeme, kuid vähem on uuritud nende tunnuste omavahelisi seoseid. Magistritöö eesmärk oli analüüsida 2–4-aastaste väikelaste sõnavara seoseid emotsionaal- ja käitumisprobleemidega, keskendudes eelkõige emotsioonisõnavarale, ning teada saada, kuidas uuritavad konstruktid erinevad lapse soo ja lapsevanema haridustaseme alusel. Valimi moodustasid 129 ema ja nende 2–4-aastased eesti kodukeelega lapsed. Andmeid koguti lapsevanemate täidetud ECDI-III kõne ja suhtlusoskuse arengu küsimustikuga ning Tugevuste ja raskuste küsimustikuga, mis hindab lapse käitumist, emotsioone ja suhteid. Tulemused näitasid, et emotsioonisõnavara ega sõnavara üldskoor ei olnud statistiliselt oluliselt seotud emotsionaal- ja käitumisprobleemidega. Ilmnesid statistiliselt olulised erinevused lapse soo ja lapsevanema haridustaseme alusel. Tüdrukud said vanemate hinnangute põhjal emotsioonisõnavarale ja sõnavara üldskooridele kõrgemaid tulemusi kui poisid ning tüdrukuid hinnati prosotsiaalsemaks. Kõrgem ema haridustase oli seotud lapse rikkalikuma sõnavara ja emotsioonisõnavaraga ning prosotsiaalsuse tulemused kõrgemad põhihariduse ja keskharidusega emade gruppides, mida tuleb haridusliku jaotuvuse tõttu tõlgendada ettevaatlikult. Lisaks võimaldas analüüs tuvastada sagedamini kasutatavad emotsioonisõnad, pakkudes teavet, milliseid emotsioonisõnu võib selles vanuses laste sõnavaras oodata. Tulemuste põhjal saab järeldada, et lapse sugu ja vanema haridus on olulised taustatunnused, mida arvestada emotsioonisõnavara ja sõnavara arengus.