Transformation, Tradition, and Lived Realities: Vernacular Belief Worlds of the Khasis of Northeastern India

Abstract

Folkloristlikel välitöödel põhinev väitekiri keskendub Kirde-Indias elava khasi rahva usundilise pärimuse erinevatele ilmingutele (demonoloogia, maagilised transformatsioonid, surmakultuur). Töös analüüsitakse jutumaailma vastastikuseid suhteid ühiskondliku ja religioosse tegelikkusega. Valitud üksikteemades avalduvad sotsiaalne marginaliseerimine ning põliskultuuri ja moderniseeruva linnakultuuri konfliktid, samuti kogukondlikku identiteeti toetav kultuuri enesepeegeldus suhetes teiste etniliste rühmadega. Ühtlasi analüüsib väitekiri erinevaid sotsiaalseid mehhanisme, mis aitavad khasidel ühtaegu hoida omakultuuri ja seejuures kohaneda modernsuse ja kristlusega. Ühiskonna ja üleloomuliku maailma vastastikused suhted on keerukad, hõlmates nii argielu kui ka inimpsühholoogiat, millega seotud kujutelmad pole stabiilsed, vaid muutuvad ajas. Väitekirjas on lähemalt uuritud jutupärimust haihtuvast hääletajast ja thlen’ist kui inimohvrit nõudvast deemonlikust olendist, kelle tähendusi on kujundanud khasi ühiskonna matrilineaarne struktuur ja Shillongi linna tugevasti urbaniseerunud keskkond. Analüüsist ilmnes, et jutud kummitavatest surnutest ning thlen’i kummardavatest salalikest naabritest väljendavad leppimatust ühiskondlike vastuolude, ebaõigluse ja ebavõrdsusega. Selline sünge folkloor külvab ühiskonnas usaldamatust ja vihkamist, mis on avaldunud kollektiivse vägivalla puhangutes ja viinud teatud juhtudel mõrvadeni. Khasi mägistel ääremaadel tuntud usk loomtransformatsioonidesse ning sellega seotud praktikad seevastu väljendavad kultuuri ja jutupärimuse järjepidevust ning kohanemisvõimet muutuvate oludega, mida olulise tegurina kujundab põlisusundile vastanduv ristiusk. Nende diskursuste tähendusväljad kujunevad omavahelistes pingetes ja vastuoludes, kusjuures põlisuskumuste demoniseerimine kiriku poolt on ühtlasi andnud neile elujõudu ja püsivust. Käesoleva doktoritöö eesmärk ei ole pakkuda üldistavat lõppjäreldust nüüdisaegse khasi ühiskonna kui terviku kohta, vaid analüüsida selle erinevaid tasandeid ja kogukondlikke aspekte ning mõtestada tänapäevaste rahvauskumusi ja jutte nende mitmepalgelisuses.

Beginning with the understanding, that belief in the supernatural expresses itself in multiple folkloric manifestations, this thesis sought to document traditions about the revenant, narratives about the blood-seeking non-human, human-animal transformations and the after-life culture of the Khasi ethnic community in North Eastern India. But the research process of documentation through fieldwork led to several questions related with the multiple articulations of belief. Accordingly, this thesis makes an attempt to analyse the storyworld of the Khasis, and it’s intersections with their social and religious reality. It presents a case study seen from the context of marginalisation, the indigenous heritage and conflicted intentions where belief becomes suggestive of a community’s need to come to terms with it’s own place alongside other ethnic identities. This thesis also looks at the various social mechanisms that are employed toward a reconciliation with modernity and Christianity whilst retaining a sense of what it means to be Khasi. The outcome is a hybrid interaction between religion, society, and the supernatural realm in the everyday life which is not fixed, but which accommodates shifting belief and notions about the self and personhood. Accordingly, narratives of the vanishing hitchhiker and the non-human Thlen were collected in order to examine the functions they perform in the context of the matrilineal social structure and the highly urbanised, modern environment of Shillong city. The analyses showed how the existing structures in society were subverted as a result of the circulation of the revenant narratives. The consequences of the circulation of “dark”, and malicious folklore often lead to the loss of life, mob violence and “othering” of groups of people within Khasi society. In the peripheral areas of the Khasi Hills, the phenomenon of human-animal transformations revealed the ability of culture to adapt to changing circumstances, and sustain itself through narratives. Significant aspects that are discussed in depth comprise the strategies of meaning-making in the context of the discourse of encounters: the preservation of indigenous beliefs is made possible through their demonisation by the Khasi Christian Church. This thesis does not arrive at a homogenised, coherent conclusion about contemporary Khasi society; rather it looks at the multivalent nature of folk beliefs and narratives, and presents a non-linear, layered glimpse into the life ways of the community.