Uriiniinkontinentsuse diagnoosiga sünnitanud naiste vaagnapõhjalihaste tugevdamiseks mõeldud füsioterapeutiliste meetodite võrdlus

Abstract

Eesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada füsioterapeutiliste sekkumiste efektiivsust süstemaatilise kirjanduse ülevaate kaudu sünnitusjärgsete naiste uriiniinkontinentsuse (UI) ravis. Metoodika: Teaduskirjanduse otsingul ja süstemaatilise ülevaate koostamisel tugineti Preferred Reporting Items for Systematic Review and Meta-Analyses (PRISMA) 2020. aasta juhendile. Teadusartiklite otsingus kasutati järgnevaid elektroonilisi andmebaase: PubMed, PEDro, Cochrane Library, Google Scholar. Teadusandmebaasidest otsiti täistekstiga, avaliku juurdepääsuga ingliskeelseid artikleid, mis olid avaldatud aastatel 2011–2026. Uuringute metodoloogilist kvaliteeti ja kallutatuse riski hinnati PEDro skaalat kasutades. Tõenduspõhisuse taseme määramiseks kasutati Sacketti modifitseeritud skaalat, mis oli kohandatud PEDro kvaliteedi hindamise skaalale. Tulemused: Magistritöösse arvati kaksteist uuringut, milles kasutati UI kaebuste käsitlemisel vähemalt ühe sekkumisena vaagnapõhjalihaste treeningut (PFMT). Enamikus uuringutes kombineeriti biotagasiside (BFB) või kõhulihaste harjutustega (TrA). Kombineeritud sekkumised PFMT ja BFB või TrA treeninguga näitasid võrreldes üksiksekkumistega suuremat mõju lihasfunktsioonile ja sümptomite leevenemisele. Enamikus uuringutes andis TrA treening üksikmeetodina positiivseid, kuid väiksema ulatusega tulemusi. Kokkuvõtte: Süsteemse ülevaate tulemused toetavad PFMT kasutamist UI sümptomite leevendamiseks ja elukvaliteedi parandamiseks. Tõendusmaterjal viitab sellele, et PFMT kombineerimine BFB või TrA treeninguga võib suurendada sekkumise efektiivsust võrreldes üksikmeetoditega. Siiski tuleb tulemuste tõlgendamisel arvestada uuringute metodoloogiliste erinevuste ja tõendite varieeruva tasemega, mis rõhutab vajadust täiendavate kõrgekvaliteediliste uuringute järele.