Biosensori konstrueerimine Escherichia coli määramiseks ja selle kasutamine Tartu Anne kanali veekvaliteedi hindamiseks

dc.contributor.advisorRinken, Toonika, juhendajaest
dc.contributor.advisorJõgi, Eerik, juhendajaest
dc.contributor.authorVäling, Ingrid
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondet
dc.date.accessioned2018-05-30T08:57:27Z
dc.date.available2018-05-30T08:57:27Z
dc.date.issued2018
dc.description.abstractKäesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli konstrueerida antigeen-antikeha äratundmisreaktsioonil põhinev biosensor Escherichia coli määramiseks ja testida selle kasutatavust suplusvee kvaliteedi hindamisel Anne kanalist kogutud veeproovide abil. Escherichia coli on imetajate ja teiste püsisoojaste loomade soolestikus elutsev enamasti kahjutu mikroob. Küll aga esineb E. coli bakteril ka patogeenseid tüvesid, mis põhjustavad ägedaid haigusnähtusid nagu kõhulahtisus, haavainfektsioonid ja kuseteede põletikud. Vältimaks patogeense E. coli sattumist inimorganismi ja ennetamaks võimalike haigusnähtude esinemist, on oluline, et E. coli sisaldus vesikeskkondades ei ületaks lubatud piirnorme. Seejuures on äärmiselt oluline, et E. coli sisalduse määramine toimuks kiiresti ning hoiatus potentsiaalse ohu kohta jõuaks inimesteni õigeaegselt. Traditsiooniliste meetoditena E. coli sisalduse määramiseks vesikeskkondades on tänapäeval kasutusel mikrobioloogilised analüüsid, mis võtavad aega 1-2 päeva ja PCR analüüs, mille läbiviimiseks kulub ligikaudu 6 tundi. Üheks võimalikuks alternatiiviks traditsioonilistele kasutusel olevatele meetoditele E. coli määramiseks on biosensorite kasutamine. Biosensorite eeliseks võrreldes teiste olemasolevate analüüsimeetoditega on lühike analüüsiaeg, kõrge selektiivsus määratava analüüdi suhtes, võimalus teostada mõõtmisi reaalajas ning lisaks puudub vajadus proovide eelkontsentreerimiseks. Bakalaureusetöö käigus konstrueeriti esmalt biosensor E. coli määramiseks. E. coli kontsentratsiooni määramiseks koostati kalibreerimisgraafik, mille lineaarne tööpiirkond oli vahemikus 101 – 107 CFU/ml ning veenduti, et soolade olemasolu vees ei mõjuta biosensoriga mõõdetud tulemusi. E. coli määramispiiriks biosensoriga oli 101 CFU/ml ning analüüsi läbiviimise ajaks 20 minutit. Konstrueeritud biosensorit kasutati Anne kanalist kogutud veeproovide analüüsimiseks. Selgus, et Anne kanali linnapoolses osas jäi E. coli sisaldus veeproovides lubatud normatiivi 32 (103 CFU/100 ml) piiridesse, kuid teisel pool Sõpruse silda, kanali Ihaste poolses osas ületas E. coli sisaldus lubatud normatiivi koguni 1000 korda. Biosensoriga saadud tulemuste valideerimiseks oleks edaspidi vajalik teha veeproovide analüüsid erinevate meeetoditega ning võrrelda saadud tulemusi. Võrdlusmeetoditeks sobivad mikrobioloogilised külvid ning qPCR. Lisaks on võimalik väljapakutud biosensortehnoloogiat tulevikus täiendada, et oleks võimalik eristada patogeensed bakterid mittepatogeensetestning vähendada aparatuuri mõõtmeid, et biosensorit oleks mugav veekogude äärde kaasa võtta ning proove saaks läbi viia kohapeal.et
dc.description.urihttps://www.ester.ee/record=b5357853
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/60128
dc.language.isoestet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsopenAccesset
dc.subjectEscherichia coli
dc.subjectbiosensor
dc.subjectpatogeenide määramine
dc.subjectsuplusvesi
dc.subjectAnne kanal
dc.subject.otherbakalaureusetöödet
dc.titleBiosensori konstrueerimine Escherichia coli määramiseks ja selle kasutamine Tartu Anne kanali veekvaliteedi hindamisekset
dc.typeThesiset

Files

Original bundle

Now showing 1 - 1 of 1
Loading...
Thumbnail Image
Name:
V2lingIngrid.pdf
Size:
1.22 MB
Format:
Adobe Portable Document Format
Description:

License bundle

Now showing 1 - 1 of 1
No Thumbnail Available
Name:
license.txt
Size:
1.71 KB
Format:
Item-specific license agreed upon to submission
Description: