Religioosse retoorika kasutus poliitilises diskursuses Eesti ja USA näitel
| dc.contributor.advisor | Kilp, Alar, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Nielsen, Jens Erik | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2026-06-18T08:33:41Z | |
| dc.date.available | 2026-06-18T08:33:41Z | |
| dc.date.issued | 2026 | |
| dc.description.abstract | Käesolevas töös uuritakse religioosse retoorika kasutust poliitilises diskursuses, võrreldes Eestit ja Ameerika Ühendriike kui ühiskondliku religioossuse spektri vastandlikke äärmusi. Töö eesmärk on analüüsida, millisel määral ja millistes vormides kasutavad erakonnad mõlemas riigis religioosset retoorikat ning millised on selle domineerivad funktsioonid. Teoreetiline raamistik tugineb klassikalistele poliitikafilosoofilistele käsitlustele (Machiavelli, Calvin, Hobbes, Locke, Rousseau), mille põhjal eristatakse nelja religioosse retoorika tüüpi: metaterminoloogiline, institutsionaalne, väärtuspõhine-teoloogiline ja tsiviilreligioosne. Metoodiliselt kombineeritakse kvantitatiivset märksõnaanalüüsi (religioossete märksõnade indeks) ja kvalitatiivset sisuanalüüsi. Analüüsitav materjal hõlmab Eesti 2023. aasta riigikogu valimiste ja USA 2024. aasta presidendivalimiste kampaaniakõnesid ning mõlema riigi parlamendiarutelusid religiooniga seotud seadusandlikel teemadel. Tulemused näitavad, et religioosse retoorika kasutus erineb kahe riigi vahel nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt. USAs on see intensiivsem eelkõige kampaaniakõnedes ning vabariiklased kasutavad seda märkimisväärselt rohkem kui demokraadid, toetudes peamiselt institutsionaalsele ja väärtuspõhisele-teoloogilisele retoorikale. Eestis on olukord vastupidine ehk religioosne retoorika on kampaaniakõnedes marginaalne, kuid parlamendiaruteludes oluliselt sagedasem. Eesti erakondade hulgas tekib domineeriva retoorikatüübi põhjal kaks gruppi: institutsionaalse dominandiga kriitilist suunitlust esindavad Eesti 200, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Reformierakond ning väärtuspõhise-teoloogilise dominandiga Isamaa ja EKRE. Nende vahele jääb institutsionaalse dominandiga, kuid mittekriitilise retoorikaga Keskerakond. Analüüs näitab, et religioosse retoorika mõju ei sõltu niivõrd selle hulgast kui funktsioonist ning et selle kasutust kujundab ühiskondlik kontekst ja konkreetne poliitiline küsimus. 3 | et |
| dc.identifier.uri | https://hdl.handle.net/10062/122383 | |
| dc.language.iso | et | |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International | |
| dc.rights.uri | https://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.title | Religioosse retoorika kasutus poliitilises diskursuses Eesti ja USA näitel | et |
| dc.type | Thesis | en |
Failid
Originaal pakett
1 - 1 1