Naise kujutamine V. Nabokovi "Lolitas", G. Helbemäe "Ohvrilaevas" ja J. Fowlesi "Liblikapüüdjas

Abstract

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on tuua kirjandusteaduslike meetodite abil välja kolme teose sarnasused ja erinevused noorte naistegelaste kujutamisel. Võrdluseks valisin järgmised romaanid, kus naistegelasi on suhteliselt sarnaselt kirjeldatud: Vladimir Nabokovi „Lolita“ (1990, esmatrükk 1955), Gert Helbemäe „Ohvrilaev“ (1960) ja John Fowlesi „Liblikapüüdja“ (2008, esmatrükk 1963). Bakalaureusetöö on kirjutatud kirjeldav-võrdlevat meetodit kasutades. Tüdrukute mõtte- ja tundemaailma analüüsimisel toetusin suuresti Simone de Beauvoir’i teosele „Teine sugupool“ (1949) ning tema sookriitilisele käsitlusele, kus ta toob välja naise ühiskondlikult alama positsiooni meestega võrreldes. Ühtlasi selgitab ta ka mitmetahulisi ja üksteisest vastastikus sõltuvuses olevaid diskursuseid, mis on mõeldud taaslooma naise kui mehest madalamal asuva sugupoole kuvandit. Töö eesmärk on tuua välja võimalikud sarnasused ja erinevused naistegelaste konstrueerimisel antud kolmes teoses. Toetudes meestegelase poolt naisele antavatele kirjeldustele, püüan mõista ka seda, kas ning mil määral sellised kirjeldused annavad adekvaatse ning mitmetahulise pildi naistegelasest kui täisväärtuslikust isikust, kel on ka oma mõtte- ning tundemaailm. Käesolev töö jaotub kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis annan ülevaate sellest, kuhu soouuringud kirjanduskriitikas paigutuvad ning toon välja tähtsamad selleteemalised kirjandusteosed. Kirjutan naisuurimuse tekke taustaloost, naistegelaste lähemast uurimisest kirjanduskriitikas ning Simone de Beauvoir’i naise kujunemise ja arengu käsitlusest. Beauvoir on lisaks teistele teemadele käsitlenud teoses „Teine sugupool“ ka tüdruku kujunemist lapsepõlves ja neiueas. Kuna kõnealuste teoste naistegelased on samuti noored tüdrukud, siis tuleb seesugusele käsitlusele toetumine nende tüdrukute lähemal uurimisel kasuks. Teises peatükis analüüsin tüdrukute mõtte- ja tundemaailma kujutamist teostes. Vaatlen seda, kuidas kirjeldavad meestegelased naistegelasi ja kas nendest kirjeldustest võib midagi välja lugeda ka kõnealuste noorte naiste hingeelu või nende erinevate mõttekäikude kohta või jäävadki naised üheplaaniliseks, olles kujutatud vaid meeste silmade läbi. Kolmandas peatükis analüüsin naisja meestegelase vahelise suhte kujutamist. Et käsitletavates teostes on nende suhete näol tegemist keelatud armastusega, siis mõjutavad seda ka moraal ning ühiskonnas kehtivad reeglid. Ühtlasi analüüsin kõiki kolme teost läbivat liblikamotiivi, mis asetab naised võrdlusesse liblikatega.