Sündmuste segmenteerimise võrdlus filmitegija taotluse ja vaataja vahetu kogemuse vahel Tanel Toomi filmi "Tõde ja õigus" näitel

Abstract

Segmenteerimisel ehk kogemuse jaotamisel piiritletud sündmusteks on keskne osa filmivaatamise kogemuses, kuid selle protsessi täpsemaid mehhanisme, ning erinevuseid vaatajate kogemuses ja filmitegija taotluses on seni vähe uuritud. Uurimistöö eesmärgiks oli uurida sündmuste segmenteerimist täispika mängufilmi vaatamisel ning võrrelda, kas ja millisel määral kattub filmitegija taotlus vaataja tajutud segmendipiiridega. Uuringus osales 31 inimest, kes vaatasid filmi “Tõde ja õigus” (2019) ja samaaegselt märkisid nupuvajutusega, kui nende hinnangul algas uus sündmus. Võrdluspunktiks oli filmitegija Tanel Toomi segmenteeritud filmi põhiepisoodide struktuur. Leidsime, et vaataja segmenteeringud kattusid filmitegijaga ligikaudu pooltel juhtudel (47% - 62%, sõltuvalt ajaakna pikkusest). Segmenteeringu kattuvus oli suurem, kui muutus mitu erinevat filmidimensiooni samaaegselt, näiteks paralleelselt muutused ajas, keskkonnas ja tegelastes. Kõrgem kattuvus vaataja ja filmitegija segmentide vahel ei seostunud statistiliselt oluliselt filmi mõistmise, keskendumise, narratiivi sisseelamise ega emotsionaalse haaratusega. Filmitegija ja vaatajate sündmuste segmenteerimise kooskõla uurimine pakub interdistsiplinaarseid teadmisi, mis aitavad arendada uusi teooriaid ja loovad dialoogi kognitiivse psühholoogia ja filmiteaduse vahel.