Liberaalse rahvusluse õigustused immigratsiooni piiramisele: David Milleri "Strangers in our midst" (2016) näitel

Abstract

2015. aasta põgenikekriisi kaudu taas avalikku arutellu jõudnud immigratsioon on tundlik teema, mis mõjutab inimelusid, ühiskonna toimimise alusväärtuseid ning paneb riike proovile immigratsioonipoliitikates kokkulepete jõudmisel. Seetõttu on põhjust uurida, millised on erinevate rahvusluse vormide suhtumine immigrantide vastuvõtmisele. Poliitikateooria valdkonda kuuluvas bakalaureusetöös keskendutakse liberaalsele rahvuslusele. Uuritakse, millised on liberaalse rahvusluse teooria hoiakud immigratsiooni suhtes ning kuidas õigustab teooria, mis rõhutab rahvuslike väärtuste vastavust liberaalsete alusväärtustega, immigratsiooni piiramist. Töös uuritakse esmalt liberaalse rahvusluse teooriat ning selle peamisi alaliike, mida esindavad on David Miller (autor, kellele valdavalt töös keskendutakse) ning Yael Tamir. Uuritakse, milliseid eesmärke täidab liberaalne rahvuslus ning millised on selle kesksed väärtused. Seejärel antakse ülevaade erinevatest käsitlustest immigratsioonist, nii rahvusvaheliste organisatsioonide kui David Milleri käsitluses. Immigratsiooni piiramise uurimisel tuginetakse David Milleri peamiselt teosele „Strangers in Our Midst“ (2016). Uuritakse, millised on Milleri peamised argumendid immigratsiooni piiramise kasuks ning seostatakse need Milleri varasema käsitlusega liberaalsest rahvuslusest, uurides Milleri erinevate käsitluse vahelist vastavust ja järjepidevust. Viimaks antakse Milleri käsitlusele kriitiline hinnang, tuginedes Chandran Kukathase ja töö autori kriitikale. Peamiste järeldustena selgub Milleri kogukondlikku heaolu säilitamist väärtustav positsioon, mille kaudu käsitluses immigratsiooni piiramist õigustatakse. Lisaks näib argumente immigratsiooni piiramisest liberaalse rahvusluse teooriaga seostades, et Milleri käsitlus on aja jooksul muutunud ning ettevaatlikuma hoiakuga. See aga ei anna põhjust arvata, et Milleri käsitlus immigratsioonist on vastuolus liberaalsete väärtustega: kõrvutades Milleri käsitlust Tamiriga ning Kukathase kriitikaga selgub, et Milleri käsitlus on poliitilisem ning ühiskondlikule toimimisele suunatud, mitte niivõrd indiviidi perspektiivist kirjeldatud teooria, mis võtaks arvesse immigratsiooni piiramise tagajärgi üksikisikutele.