Masintikandite iseloom Muhu argitanudel - tüpoloogia ja värvikombinatsioon ning masintikandiga kujundatud autorikollektsioon

dc.contributor.authorKosseson, Ilme
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiilet
dc.date.accessioned2012-06-28T10:53:30Z
dc.date.available2012-06-28T10:53:30Z
dc.date.issued2012
dc.description.abstractLõputöö koosneb kahest osast. Töö uurimuslik osa on valminud 2011.a seminaritööna, teemal „Masintikandite iseloom Muhu argitanudel – tüpoloogia ja värvikombinatsioonid“, kus käsitlesin põhjalikult masintikandit Muhu argitanude näitel. Teoreetiline osa jaguneb kaheksasse põhilisse peatükki, millest kuues esimeses käsitlen põhjalikult Muhu tikandit üldiselt, argitanude masintikandite tüpoloogiat ja kõnealuse tikandiga kaunistatud tekstiile. Seitsmendas kirjeldasin masintikandiga samaaegselt moes olnud kaunistusvõtteid mind huvitanud tekstiilidel, lisades juurde märkused mind inspireerinud esemetest. Kaheksas peatükk on pühendatud minu kollektsiooni praktilisele osale. Töö praktilise osana valmistasin autorikollektsiooni sajandivanuse kaunistusvõtetega, tikituna kaasaegsel tikkimismasinal (Brother PR-600II). Sain inspiratsiooni Muhus 19.-20 sajandivahetusel kasutusel olnud masintikandi kaunistusvõtetest ja mustritest, mis tikiti õmblusmasinaga rõivale. Valimisse kuulus kokku 77 eset. Kollektsiooni kuuluvad 2 jakki, 7 kleiti ja 7 paari kingi. Osutus õigeks töö hüpoteesis väidetu: õmblusmasinaga tikkimine sai alguse mõnest üksikust õmblusmasinast. Selline kaunistusvõte oli moes ja kasutusel seoses tehnika arenguga ning kadus unustusse peamiselt samadel põhjustel. Uurimistöö käigus selgus, et muhu argitanudel on kasutatud geomeetrilisi kujundeid, mis on rangelt kaitsemaagilise tähendusega ja edasi antud põlvest põlve. Tikandit on kasutatud nii rõivastuses, jalanõudel, kui sisustustekstiilidel. Masintikand oli Muhus aja märk, mille on kasutusele toonud ja kasutuselt viinud mood. Kaasaegse tikkimismasinaga otse tootele tikkimise võimalused on piiratud. Seega on töö osavust ja teadmisi nõudev ka kaasaegsel masinal ning üksiku eseme valmistamine kallis, samas on tulemus isikupärane ja uudne. Arvan, et taolise masintikandi kasutusele võtmine rikastaks rahvuslikult stiliseeritud rõivaste kaunistamise võtteid. Samas oleksid muhu masintikandite mustrid tänases päevas värske, huvitav ja paljude võimalustega disainielement. Omaaegse kaunistusvõtte õpetamine tänapäeva koolides, kasutades kaasaegset riist- ja tarkvara, võimaldaks sirguval põlvkonnal omaks võtta esivanemate kultuuripärandit ja tagaks taas käsitööoskuste järjepidevuse.et
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/25957
dc.language.isoetet
dc.publisherTÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaet
dc.rightsrestrictedAccesset
dc.subjectüliõpilastöödet
dc.subjectlõputöödet
dc.subjectMuhuet
dc.subjectetnograafilised allikadet
dc.subjectrahvarõivadet
dc.subjecttanudet
dc.subjectmustridet
dc.subjecttikandidet
dc.subjectmasintikandidet
dc.subjectrõivakomplektidet
dc.subjectrõivaste konstrueerimineet
dc.subjectkleididet
dc.subjectpealisrõivadet
dc.subjectkingadet
dc.subjectkatsenäidisedet
dc.titleMasintikandite iseloom Muhu argitanudel - tüpoloogia ja värvikombinatsioon ning masintikandiga kujundatud autorikollektsioonet
dc.typeThesiset

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Pisipilt ei ole saadaval
Nimi:
Kosseson_Ilme_loputoo_2012.pdf
Suurus:
32.25 MB
Formaat:
Adobe Portable Document Format

Litsentsi pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Pisipilt ei ole saadaval
Nimi:
license.txt
Suurus:
1.71 KB
Formaat:
Item-specific license agreed upon to submission
Kirjeldus: