Menstruaaltsükli ja treeningkoormuse võimalikud seosed enamlevinud mittekontaktsete vigastustega naisjalgpalluritel

dc.contributor.advisorArend, Mati
dc.contributor.authorLaas, Ave-Lii
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituutet
dc.date.accessioned2025-09-24T12:29:44Z
dc.date.available2025-09-24T12:29:44Z
dc.date.issued2025
dc.description.abstractEesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärk oli 24 nädala vältel treeningkoormuse (sRPE ehk ühe treeningu tajutava pingutuse hinnang x treeningu kestvus) monitoorimise alusel selgitada välja treeningkoormuse, menstruaaltsükli ja enim levinumate mitte kontaktsete vigastuste esinemissageduste vaheline seos. Ning menstruaaltsüklist tulenevate kaebuste kaardistamine. Metoodika: Käesolev küsitlusuuring oli veebipõhine, mille käigus pidid 10 Põlva JK Lootose naiskonna mängijat [vanus (a±standardhälve): 22,0±3,9; kehamass (kg±standardhälve): 62,8±6,0; kehapikkus (cm±standardhälve): 167,6±5,1; treeningstaaž (a±standardhälve): 8,9±3,5;] vastama iganädalaselt kolmele küsimustikule - Oslo Sports Trauma Research Centre (OSTRC) ülekoormusprobleemide küsimustikule, milles registreeriti reie tagakülje, põlve- ja hüppeliigese piirkondade ülekoormusprobleemid. Treeningu subjektiivse hinnangu ja treening kestvuse küsimustikku ning menstruaaltsükli küsimustikku. Tulemused: Kokku registreeriti uuringu perioodi jooksul 87 ülekoormusprobleemi, millest 66% esines põlvepiirkonnas, 33% hüppeliigese piirkonnas ja 1% reie tagakülje piirkonnas. RPE ei olnud seotud OSTRC koondskooriga (r=0.14; p>0,05), reie tagakülje (r=0.04; p>0,05), põlve- (r=0.15; p>0,05) ega ka hüppeliigese piirkonnaga (r=0.27; p>0,05). Treeningu koormus oli seotud OSTRC koondskooriga (r=0.41; p<0,05) ja hüppeliigese piirkonna (r=0.56; p<0,05) ülekoormusvigastustega, aga ei olnud seotud reie tagakülje (r=0.12; p>0,05) ja põlvepiirkonna (r=0.2; p>0,05) ülekoormusvigastustega. Mensturaaltsükli faas ei olnud seotud OSTRC koondskooriga (r=-0.21; p>0,05), reie tagakülje (r=0.02; p>0,05), põlve (r=0.04; p>0,05) ega ka hüppeliigese piirkonnaga (r=-0.09; p>0,05). Kokkuvõte: 24-nädalase uuringu käigus ei esinenud menstruaaltsükli ja treeningkoormuse seost enamlevinud mittekontaktsete vigastustega. Samuti ei esinenud treeningkoormuse ja enamlevinud mittekontaktsete vigastuste seost. Kuid esines treeningkoormuse seos OSTRC koondskoori ja hüppeliigese piirkonna ülekoormus vigastustega.
dc.identifier.urihttps://hdl.handle.net/10062/116261
dc.language.isoet
dc.publisherTartu: Tartu Ülikoolet
dc.rights.urihttps://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
dc.subjectmagistritööd
dc.subjecthüppeliigese vigastus
dc.subjectmenstruatsioon
dc.subjectOSTRC küsimustik
dc.subjectpõlvevigastus
dc.subjecttagareie vigastus
dc.titleMenstruaaltsükli ja treeningkoormuse võimalikud seosed enamlevinud mittekontaktsete vigastustega naisjalgpalluritel
dc.title.alternativePossible associations of menstrual cycle and training load with common non-contact injuries in female soccer players
dc.typeThesisen

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Laen...
Pisipilt
Nimi:
Laas_A_L_2025.pdf
Suurus:
1.01 MB
Formaat:
Adobe Portable Document Format