Väärkohtlemise kajastus sotsiaalmeedias noorte kogemuste alusel

Abstract

Bakalaureusetöö eesmärk oli tundma õppida noorte tõlgendusi reaalses elus toimuva väärkohtlemise kajastamisest sotsiaalmeedias. Kajastus sotsiaalmeedias ei loo väärkohtlemise probleemi nullist, vaid toob esile juba olemasolevad juhtumid ja kitsaskohad. Kajastused jagunevad peamiselt kaheks: isiklikeks kogemuslugudeks ning teadlikult suunatud sotsiaalmeediakampaaniateks, mille eesmärk on levitada teadlikkust ja juhtida ühiskonna tähelepanu väärkohtlemise teema tõsidusele. Osalejad märkisid, et seksuaalse ja vaimse väärkohtlemise kajastus on sotsiaalmeedias nähtavam kui füüsilise väärkohtlemise oma. Väärkohtlemise kajastamisel sotsiaalmeedias esineb soolist kallutatust, peamine fookus on naissoost ohvritel, samal ajal kui meessoost ohvrite ja vähemusgruppide kogemused jäävad sageli varju. Kajastused jõuavad noorteni peamiselt läbi tuttavate jagatu ning isiklik side sisu jagajaga mõjutab oluliselt info vastuvõttu. Viidati sotsiaalmeedia polariseerivale mõjule ning sellele, et arvamused võivad kujuneda emotsionaalse, mitte faktilise aluse põhjal.. Samuti täheldati, et väärkohtlemise teemad võivad muutuda pealiskaudseks või isegi meelelahutuslikuks sisuks , mis vähendab noorte silmis teema tõsidust. Noored tajuvad mõjuisikuid eeskujude ja arvamusliidritena, kelle arvamusi kuulatakse. Märgiti, et vahepeal kuulatakse mõjuisikuid rohkemgi kui õpetajaid või vanemaid. Nende suur jälgijaskond annab neile võimaluse jõuda kiiresti suure auditooriumini ja mõjutada avalikku arvamust. Toodi välja, et teiseks oluliseks ja usaldusväärseks mõjugrupiks on noorte endi tuttavad. Nende kogemusi ja arvamusi usaldatakse sageli rohkem, kuna need pärinevad inimestelt, kellega ollakse pidevalt kontaktis ja kellega on tihtipeale loodud juba tugevam usalduslik side.