Pensioniks kogumine kui heaolukäitumine: kvalitatiivne uuring ja inimkeskne lahenduste raamistik

Abstract

See magistritöö käsitleb pensioniks kogumist kui pikaajalist käitumisprotsessi, mille mõjutamine eeldab inimkeskset lähenemist. Kogumine on osa inimese heaolu ökosüsteemist, kus psühholoogilised, sotsiaalsed ja süsteemsed tegurid on lahutamatult põimunud. Töö eesmärk on rakendada käitumisteadust, et aidata Eesti inimestel II ja III sambasse rohkem koguda ja seeläbi oma heaolu suurendada. Uurimistöö empiiriliseks aluseks on kvalitatiivne uuring: 30 poolstruktureeritud süvaintervjuud inimestega, kes on astunud aktiivseid samme kogumispensioni võimaluste kasutamiseks. Töö üheks keskseks panuseks on kogumiskäitumise eripärasid arvestav kahetasandiline tõuke ja toe käitumisdisaini mudel. Koos psühholoogilisi vajadusi toetavate disainiprintsiipidega aitab see kujundada eetilisi ja efektiivselt ajastatud sekkumisi. Intervjuude põhjal eristus ka kaks käitumuslikku kasutajaprofi ili, mille mõistmine aitab sõnumeid inimeste tegelike motiivide ja vajadustega kohandada. Uurimistöös osales Eesti ainsa ühistulise pensionifondide valitseja Tuleva tiim – protsessi koosloomelisus tugevdab analüüsi kvaliteeti ja rakendusväärtust. Ehkki uurimistöö metoodika ei võimalda teha järeldusi kogu Eesti elanikkonna kohta, võivad intervjuude leiud ja lahendusettepanekud pakkuda rakendusvõimalusi poliitikakujunduses ja käitumisdisainis ka laiemalt.