Прагматические и семантико-структурные особенности вставных конструкций в русском языке (на материале интернет-источников)

Abstract

Doktoritöö käsitleb vene keele parenteese – lausesse lisatud sõnu, fraase või konstruktsioone, mis annavad lisateavet, kommentaare või autori hinnanguid ning on sageli eraldatud sulgude või mõttekriipsudega. Uurimuse keskmes on küsimus, kuidas sellised konstruktsioonid toimivad veebisuhtluses, kus kirjutatud keel läheneb üha enam suulisele tavakõnele. Analüüs põhineb enam kui 5000 näitel, mis on kogutud sotsiaalmeediast, foorumitest ja blogidest ning täiendatud trükitekstidega. Töö näitab, et parenteesid ei ole pelgalt kõrvalised süntaktilised elemendid, vaid oluline vahend tähenduse süvendamiseks, autori seisukoha väljendamiseks ja suhtluse kujundamiseks. Digikeskkonnas on parenteesid eriti varieeruvad: need võivad olla lühikesed märkused, emotsionaalsed kommentaarid või terviklikud lauseosad, mis katkestavad teadlikult teksti lineaarsuse. Uurimus toob esile, et parenteeside vorm ja funktsioon sõltuvad tugevalt suhtlusolukorrast, žanrist ja meediumist. Internetisuhtluses hägustuvad piirid kirjaliku ja suulise keele vahel ning see kajastub ka parenteeside paindlikus ja loovas kasutuses. Töö aitab paremini mõista, kuidas tänapäeva keel digikeskkonnas toimib, ning pakub uusi vaatenurki keele varieeruvuse ja pragmaatilise tähenduse uurimiseks.

This doctoral thesis explores parentheses in Russian – words, phrases, or clauses inserted into a sentence to add comments, clarifications, or the speaker’s perspective, typically marked by dashes or brackets. The study focuses on how these constructions function online, where written language increasingly resembles spontaneous spoken interaction. The analysis is based on a sample of over 5,000 examples collected from social media platforms, forums, and blogs, supplemented by selected printed texts. The research demonstrates that parentheses are not marginal grammatical elements but play a crucial role in structuring meaning, expressing subjectivity, and managing communication. In digital discourse, they appear in highly diverse forms, ranging from brief remarks to full clauses that intentionally interrupt the linear flow of text. The thesis shows that the form and function of parenthetical constructions are closely tied to genre, communicative intent, and the media environment. In online contexts, the boundaries between spoken and written language become blurred, which is reflected in the flexibility and creativity of these constructions. The study contributes to a better understanding of how language operates in digital communication and offers new insights into linguistic variation, pragmatics, and discourse organization in contemporary Russian.