Eestis elavate vene noorte riigiidentiteet ja seda mõjutavad tegurid
| dc.contributor.advisor | Ehin, Piret, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Niukkanen, Auli | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2018-06-06T13:36:12Z | |
| dc.date.available | 2018-06-06T13:36:12Z | |
| dc.date.issued | 2018 | |
| dc.description.abstract | Antud bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, kui tugev on Eestis elavate vene noorte riigiidentiteet ja see, millised tegurid mõjutavad riigiidentiteedi kujunemist vene noorte seas. Riigiidentiteedi tugev olemasolu elanike seas on oluline igale riigile, sest ühendab riigi elanikkonna tervikuks ja on seejuures üheks riigi alustalaks. Uurimistöö teoreetiline raamistik lähtub rahvusvahelisest ja Eesti teaduskirjandusest, läbi viidud uuringutest ja välja töötatud integratsioonimudelitest. Empiiriline analüüs põhineb poolstruktureeritud individuaalintervjuudel, mis viidi läbi kokku 10 inimesega perioodil 06.03– 26.03.2016 Tallinnas, Tartus ja Narvas. Töö empiirilise tulemused näitavad, et käesolevas uurimuses osalenud vastajate riigiidentiteedi tase on suhteliselt kõrge, vaid kahel vastajal kümnest oli madal riigiidentiteedi tase. Töö tulemustest lähtudes saab väita, et vene noorte riigiidentiteeti Eestis mõjutavad kõige tugevamalt viis tegurit: keeleoskus, haridustase, suhtlusringkond, perekond ja ühiskonnas valitsev suhtumine vähemusgruppi, mis tuleneb Eesti meediast. Järeldub, et noored, kes omavad paremat keeleoskust, on paremini haritud ja laiema silmaringi, lävides tihedamalt eestlastega ja pidades ennast täisväärtuslikeks ühiskonna liikmeteks. Perekond seevastu kujundab lapse meelsust juba sünnist ning annab kodust kaasa väärtused, mida edasises elus muuta on keeruline. Meedia tugevat esilekerkimist võib põhjendada sellega, et vene noored loevad üha rohkem Eesti meediat võrreldes vanema generatsiooni venelastega, mis ei oma siiski aga positiivset mõju kahe rahvusgrupi lõimumisele, vaid on hoopis uut laadi pingete allikaks ühiskonnas. Piiratud valimi tõttu ei võimalda töö teha üldistavaid järeldusi kõigi Eestis elavate vene emakeelega noorte hoiakute kohta, vaid pakub sügavamat sissevaadet kümne noore mõttemaailma. Töö tulemused täiendavad küsitlusuuringute abil saadud teavet vene noorte riigiidentiteedi kohta ning neist võib olla abi lõimumispoliitikate ja –kavade kujundamisel tulevikus. | et |
| dc.description.uri | http://www.ester.ee/record=b5143671*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/60380 | |
| dc.language.iso | est | en |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | en |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia | * |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/ | * |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.subject.other | venelased | et |
| dc.subject.other | noored | et |
| dc.subject.other | vähemusrahvused | et |
| dc.subject.other | identiteet | et |
| dc.subject.other | poliitiline identiteet | et |
| dc.subject.other | mõjud | et |
| dc.subject.other | Eesti | et |
| dc.title | Eestis elavate vene noorte riigiidentiteet ja seda mõjutavad tegurid | et |
| dc.type | Thesis | en |