Vanuselised erinevused isiksuse struktuuris enesekohaste ja informantide hinnangute põhjal

Abstract

Isiksuse mõõdikud hindavad isiksust valdavalt enesekohaste raportite alusel ja igas vanuses ühtemoodi. Isiksuse hindamisel ainult enesekohaste hinnangutega võib kaasneda hindajast tingitud süstemaatilisi mõõtmisvigu. Ühest hindajast tingitud mõõtmise samaväärsuse probleem on relevantne vanuseliste erinevuste uurimisel: eri vanuses inimeste isiksuse struktuur võib erineda, kuid ainult enesekohaste raportitega hinnates ei pruugi teada, kas muutus isiksuse tegelik struktuur või on erinevus tingitud mõõtmisveast.

Uurimuse eesmärk on leida, kuidas erineb isiksuse struktuur vanuseliselt, mõõdetuna domeenide ja nüansside tasandil. Samuti, kas struktuuri muutused erinevad enesekohaste ja informantide hinnangute vahel.

Uurimuse valim koosneb Eesti Geenivaramu PS21 isiksuseuuringus osalenutest, n = 21 915 doonori ja informandi paari vanuses 18-89. Isiksuse struktuuri nüansse uurisin mõõdikuga 100NP ja domeene selle põhjal loodud Suure Viisiku mudeliga. Nüansside struktuuri võrdlemisel kasutasin korrelatsioonanalüüsi ja Suure Viisiku domeenide võrdlemisel faktoranalüüse (uuriv, kinnitav, mitme rühmaga kinnitav).

Nüanssidepõhise mudeli struktuur erineb vanuse lõikes veidi: struktuuri sarnasus vanusegruppide vahe suurenedes vähenes, r = -0.5 (enesekohased) ja r = -0.46 (informandid). Samuti muutus enesekohaste ja informantide hinnangute sarnasus, r = -0.43. Suure Viisiku domeenid polnud samuti vanuste ja hindajate lõikes samaväärsed, kuid tuvastatud muutused olid väikesed.

Uuringust järeldub, et vanuserühmade isiksuse võrdlemisel tasuks kasutada nüansse, informantide hinnangud täiendavad rohkem nüansipõhist kui domeenide hindamist ja Suure Viisiku domeenid ei pruugi olla vanuseti samatähenduslikud, kuid nihked on väikesed.