Sotsiaalse innovatsiooni võimalused maapiirkonnas: Järvamaa ja Hiiumaa näide

Abstract

Innovatsioon on laialt levinud mõiste ning seda kasutatakse väga erinevates valdkondades. Maapiirkonna elu jätkusuutlikkuse tagamiseks ja sealsete probleemidega tegelemiseks nähakse ühe lahendusena sotsiaalset innovatsiooni. Magistritöö eesmärk on välja selgitada maapiirkonnas elluviidava sotsiaalse innovatsiooni iseloomulikud tunnused ning peamised võimalused ja takistused Hiiumaa ja Järvamaa näitel. Uurimust viiakse läbi innovatsiooni biograafia meetodiga. Töö käigus uuriti ühtteist sotsiaalse innovatsiooni projekti, et mõista missugused innovatsioonid maapiirkonnas sünnivad ning millised on toetavad ja takistavad tegurid selle elluviimisel. Järvamaal ja Hiiumaal sündinud innovatsioonid on peamiselt alt üles algatused, mille eesmärgiks on soov panustada laiemale üldsusele koos kogukonna heaolu suurendamisega. Peamised toetavad tegurid on isiklikud kontaktid, väike ja toetav kogukond, maaline elukeskkond ning elanike iseloomulikud jooned. Peamisteks takistusteks on elanike vähesus, pikad vahemaad, kohaliku omavalitsuse passiivsus ja kehv ligipääsetavus ühistranspordiga. Samal ajal nii tugevuse kui nõrkusena toodi välja osapoolte vahelist koostööd.