Külvatud põlluäärsed õierikkad rohumaaribad kahjuritõrjemeetmena

Abstract

Põllumajanduspraktikas rakendatavate keskkonnameetmete raames rajatakse õierikkad ribad enamasti 20-30 loodusliku taimeliigi seemnesegu külvamise teel. Meetme põhjendamisel on kasutatud argumenti, et muu hulgas soodustavad need ka põllukahjurite looduslikke vaenlasi. Käesolevas töös otsisin vastuseid kahele küsimusele: 1) Kas külvatud õierikastest rohumaaribadest on kasu põllukultuuride kahjustajate vastu? 2) Millistest omadustest sõltub külvatud õierikka rohumaariba efektiivsus kahjuritõrjes? Kirjandusülevaate najal selgus, et väide kasurite soodustamise kohta toetub vaid teadmisele, et liigirikas taimestik üldiselt soodustab lülijalgsete elurikkust. Konkreetsete põllukultuuride või kahjurputukate korral see võib, kuid ei pruugi olla kõige efektiivsem meede. Liigirikkus võib omada tähtsust õieressursi pidevuse seisukohalt, kuid sama rolli võib täita ka vähestest, kuid kauaõitsevatest, sageli üheaastastest taimedest moodustatud kooslus (Zytynska et al., 2021) Õierikkus toetab nii röövputukaid kui ka parasitoide peamiselt alternatiivse toiduallika pakkumise kaudu. Paljudel putukaliikidel on karnivoorsed või parasitoidsed vaid nende vastsed, täiskasvanud aga vajavad nektarit ja õietolmu, mida nad põllukultuurilt ei saa kas üldse või ei saa õigel ajal või piisavalt kaua, et edukalt läbida oma elutsükkel. Kõige värskemad uuringud (Laurenz & Meyhöfer, 2021; Zytynska et al., 2021) on näidanud ka seda, et tähtsad on õierikkast ribast alternatiivse toiduallikana saadavad teised saakloomad, keda põllukultuur ei toeta või teeb seda taas kas kasurputuka või toidutootmise seisukohalt valel või piiratud ajal. Õierikka riba vanus võib mängida rolli nii õitsemise kestvuse, õierohkuse kui ka elu- ja talvitumispaikade pakkumise seisukohalt. Põlluääred, mis küntakse igal aastal või paari-kolme aasta tagant uuesti üles, võivad kujuneda ökolõksuks mullas talvituvatele lülijalgsetele. Püsikuliikidega rajatud ja pikemalt kestma mõeldud ribades ei saavutata aga piisavat õierohkust kohe külvijärgsel aastal. Seetõttu on kasulik püsikukoosluste külvamisel lisada ka üheaastasi taimi, mis täidavad oma funktsiooni esimesel aastal ning taanduvad seejärel kooslusest. Paraku ei kesta ka püsikuliikidest moodustatud riba õierohkus lõputult, vaid võib väga kiiresti vähenema hakata juba pärast teist kasvuaastat. Koos sellega väheneb ka õieriba poolt toetatavate putukaliikide arvukus ja liigirikkus (Albrecht et al., 2021). Vältimaks riba õierohkust ja liigirikkust vähendavate taimede, eelkõige kõrreliste pealetungi, tuleb rakendada õigeid hooldusvõtteid. Soovitatud on vahelduva režiimiga niitmist, kus ala niidetakse kord aastas, kuid mingi osa alast jäetakse mõnel aastal kas täiesti niitmata või niidetakse teisel ajal. 26 Õieriba piisavaid mõõtmeid kahjuritõrje seisukohalt ning soodsa mõju põllule kandumist on seniajani kahetsusväärselt vähe uuritud. Olemasolevad uuringud on andnud erinevaid tulemusi, mistõttu ei saa neis valdkondades selgeid järeldusi teha. Ka õierohke ribaga põldu ümbritseva maastiku struktuuri on vähe uuritud, kuid olemasolevad tööd näitavad pigem, et erinevalt tolmeldajaist ei ole kasurid sellele nii tundlikud. Samas on oluline tagada maastikus eriilmeliste ja erivanuseliste rohumaaribade olemasolu ning selline paigutus, mis arvestaks viljavaheldusega. Tööst selgub, et efektiivseim kahjuritõrje saavutatakse siis, kui põlluäärne taimeriba disainitakse konkreetseid põllukultuure ja nende kahjureid silmas pidades. Taimede liigirikkus per se ei pruugi maksimaalset tulemust anda. Sellest hoolimata tuleb põllumajanduslike keskkonna- ja kliimameetmete raames arvestada ka mitmete teiste liigirühmadega, sh tolmeldajad. Seega on püstitatud küsimusi kindlasti vaja edasi uurida ning eriti keskenduda järgmistele. Esiteks, milline on looduslike taimeliikide mõju põllukahjuritele nii liigiti kui ka koosluse tasemel? Teiseks, millised põlluäärsed taimekooslused ja nende hooldusrežiim saavutavad optimaalse tulemuse, arvestades ökosüsteemiteenuseid pakkuvate liigirühmade ning keskkonna- ja kliimavaldkonna prioriteete? Külvatud õierikkaid ribasid on aga kindlasti soovitatav rakendada juba praegu, et pidurdada lülijalgsete liigirikkuse ning arvukuse drastilist vähenemist.

The objective of this thesis is to examine the use of sown wildflower strips as a method of biological control, with a specific focus on promoting the natural enemies of pests. The thesis provides an overview of the characteristics of sown wildflower strips, the ecosystem services they offer and their role in enhancing arthropod populations. The findings highlight that flower richness, the age of the strips and management practices significantly influence their effectiveness, albeit with variations among different species groups.