Euroopa Liidu siseturu kaitsemeetmete mõju ausa konkurentsi taastamisele: Hiina Rahvavabariigist pärit kinnitusdetailide impordi kaasus

Abstract

26. jaanuaril 2009 jõustus Nõukogu määrus (EÜ) nr. 91/20091, millega kehtestati lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavatele Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) pärit rauast või terasest kinnitusdetailide suhtes. Määruse eesmärk oli ausa konkurentsi taastamine ühenduse siseturul. Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uurida määruse tegelikku mõju EL turule ning lõpptarbijatele. Selleks analüüsitakse, kas määruse vastuvõtmise protsess oli läbipaistev ning vastas EL õiguse nõuetele, milline oli määruse mõju liikmesriikidele ning nende ettevõtetele; kas lõppkokkuvõttes saavutati määrusega soovitud eesmärk. Näidiskaasuseks on võetud Würth AS näide, lisaks on analüüsitud määrusest tulenenud mõju ühendusse eksportijatele, importijatele, lõpptarbijatele, Würth AS-i tegevusele ning ühenduse sektorile tervikuna. Töö keskse hüpoteesi järgi ei ole antud määruse kehtestamisel komisjon ega nõukogu korrektselt rakendanud proportsionaalsuse põhimõtet. Lisaks ei ole laiemalt arvestatud ühenduse huvidega; arvesse on võetud vaid Euroopa Tööstuslike Kinnitusdetailide Instituudi poolt liidu tootjate nimel esitatud kaebust HRV-st pärit rauast või terasest kinnitusdetailide ja sellest tuleneva olulise kahju kohta. Tegelikult peab turgude reguleerimine lähtuma lõpptarbija heaolu suurendamise eesmärgist. See käib nii konkurentsi soodustamise kui ka selle piiramise kohta, mida toetab utilitarism, mis väidab, et parim lahendus on see, kui kasu saavad võimalikult paljud osapooled. Magistritöö käigus tehtud analüüs näitas, et kehtestatud dumpinguvastased meetmed ei ole ühenduse sektori olukorda märkimisväärselt parandanud, sest dumpinguvastane tollimaks kehtestati ainult HRV-st pärit teatud kinnitusdetailide suhtes. Küll muutus HRV-st pärit kinnitusdetailide osakaal ühenduse siseturul, mis langes antud määruse kehtivusaja jooksul 26%-lt 0,5%-ni, kuid asendus samal ajal teistest riikidest (peamiselt Malaisia, Vietnam, Taiwan ja Tai) pärit toodanguga. Sellest tulenevalt kaasnes automaatselt hindade tõus ühenduse turul, sest HRV-st pärit toodete import ei olnud enam kasumlik ning uutelt tootjatelt Kagu- Aasiast hangitud kaubad olid 30% - 40% kallimad kui HRV tootjate omad. Lõpptulemusena maksid määrusest tingitud hinnatõusu tegelikult kinni importijad ja ühenduse lõpptarbijad. Töös viidatakse ka komisjoni probleemsele tööle. Dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisega, kus meetmete eesmärgiks oli ausa konkurentsi taastamine ühenduse turul, arvestati ainult väikese osa ühenduse tootjate huvidega ning jäeti tagaplaanile kreedo, mille nimel Euroopa Liit loodi- tagada tõrgeteta ühtne siseturg kaupade vabaks liikumiseks.