Keskkonnategurite mõju komorbiidsuse võrgustikele TÜ Eesti geenivaramu andmete põhjal

Abstract

Mittenakkuslikud haigused, sageli tuntud krooniliste haigustena, tulenevad geneetiliste, füsioloogiliste, keskkonna- ja käitumisfaktorite koosmõjust. Ülemaailmne haiguste koorem on nihkunud nakkushaigustest mittenakkuslike haiguste poole. Haiguste geneetilist riski muuta ei saa, samuti nõuab elustiili muutmine motivatsiooni. Väliskeskkonna kui haigusi mõjutava komponendi muutused võivad potentsiaalselt vähendada haiguskoormat, rõhutades vajadust uurida, missugused keskkonnakomponendid on haigustega seotud. Võrgustikepõhine analüüs võimaldab hinnata keskkonnategurite mõju paljudele haigustele. Töö eesmärk on uurida keskkonnategurite mõju komorbiidsuse ehk mitme haiguse koosesinemise võrgustikele, kasutades selleks Eesti geenivaramu andmeid. Töös leiti, et suitsetamine ja haridus avaldavad võrgustikele oodatavat mõju: suitsetamine suurendab komorbiidsust, haridus vähendab. See-eest ülipeente osakeste mõju suurendas mõnede haiguste komorbiidsusskoore ja teistel vähendas.