Teadusteemalised artiklid eesti- ja ingliskeelses trükiajakirjanduses
| dc.contributor.advisor | Himma-Kadakas, Marju, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Tatrik, Katre | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2014-09-10T11:14:02Z | |
| dc.date.available | 2014-09-10T11:14:02Z | |
| dc.date.issued | 2014 | |
| dc.description.abstract | Magistritöö „Teadusteemalised artiklid eesti- ja ingliskeelses trükiajakirjanduses“ otsib, keskenduses parimatele praktikatele, vastus küsimusele, kuidas kirjutada teadusest sobivalt laiale auditooriumile. Töö teoreetilise ja empiirilise osa aluseks on lääne teaduskommunikatsiooniuurijate teadusajakirjanduse neli mudelit. Mudelid tutvustavad nii traditsioonilisi teadusteemaliste artiklite kirjutamise kui ka kaasaegsemate mudelite lähtekohti, mis kõik sobivad võrdselt hästi hea ja mõjusa teadusteemalise artikli aluseks. Need mudelid lähtuvad teaduskommunikatsiooni eesmärkidest, mis on mudelite autorite poolt seostatud loo jutustamise kriteeriumidega. Täiendasin mudeleid ka teadusajakirjanike praktiliste soovitustega, et teadusajakirjanduse põhilistest eripäradest terviklikumat ülevaadet anda. Ka teadusajakirjanike soovitused räägivad just sellest, kuidas kirjutada teadusteemalisi artikleid sobivalt laiale auditooriumile. Kuigi töö esimeses osas tutvustan ajakirjanike soovitusi ka teadusajakirjaniku töörutiinide kohta, et luua teadusteemalistest artiklitest ja nende kirjutamisega seonduvast terviklikumat ülevaadet, kasutan mudelis ainult neid soovitusi, mis haakuvad teadusteemaliste artiklite kirjutamiseks mõeldud mudelitega ja käsitlevad üldisi ja universaalseid teadusteemaliste artiklite kirjutamise põhimõtteid, mida on töös nimetatud ka pakendamise võteteks. Töö analüüs põhineb teoreetilise ja empiirilise osas lõpus esitatud „Teadusteemaliste artiklite parimate praktikate mudelile“. Enamus analüüsitud teadusteemalistest artiklites sobitus teoreetilis-praktilise teaduskirjaoskuse mudeliga ning valimis ei olnud ühtegi mudelite süsteemi teises otsas olnud üldsuse kaasamise mudelile vastavat artiklit. Küll aga leidus analüüsitud lugudes küllaldaselt näiteid, mis sobitusid enamike teadusajakirjanike praktiliste soovitustega. Kokkuvõtvalt: uurides teadusteemaliste artiklite parimaid praktikaid selgus, et teadusteemalised artiklid sobitusid küllalti hästi teadusajakirjanduse teoreetiliste ja empiiriliste lähtekohtadega ning nende põhjal esitatud teadusajakirjanduse parimate praktikate mudeliga. | et |
| dc.description.uri | http://www.ester.ee/record=b4417777~S1*est | et |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/43349 | |
| dc.language.iso | et | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.subject.other | magistritööd | et |
| dc.subject.other | meedia | et |
| dc.subject.other | trükiajakirjandus | et |
| dc.subject.other | teadus | et |
| dc.subject.other | eestikeelsed | et |
| dc.subject.other | inglise | et |
| dc.title | Teadusteemalised artiklid eesti- ja ingliskeelses trükiajakirjanduses | et |
| dc.type | Thesis | en |