Aquatic environment: primary reservoir, link, or sink of antibiotic resistance?

dc.contributor.authorVoolaid, Veiko
dc.date.accessioned2014-09-22T08:16:32Z
dc.date.available2014-09-22T08:16:32Z
dc.date.issued2014-09-22
dc.descriptionVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.et
dc.description.abstractAntibiootikumide avastamisega muudeti paljude haiguste ja raviprotseduuride tulemusi paremuse poole, surmahaigusest sai „külmetushaigus”. Esialgne joovastus, mis kuulutas lõppu bakteriaalsetele infektsioonidele, on tänaseks muutunud suureks mureks kiirelt tekkiva ja leviva resistentsusega nende samade ravimite vastu, mis neid ravima peaks. Kiire resistentsuse tekke ja leviku taga on antibiootikumide laialdane kasutamine nii meditsiinis, veterinaarias, loomakasvatuses ja põllumajanduses. Kuigi me seostame resistentsust meditsiini ja inimkeskkonnaga ning antibiootikumide kasutuselevõtuga inimkonna poolt, siis resistentsus on looduslikus keskkonnas olnud olemas juba miljoneid aastaid. Sellest tulenevalt on ka viimasel ajal üha rohkem tähelepanu hakatud pöörama uurimustele, mis püüavad välja selgitada kas ja kuidas resistentsus looduses on seotud resistentsusega inimkeskkonnas. Antud väitekirjas keskendun ma loodusliku kultiveeritava antibiootikumiresistentse bakteripopulatsiooni kirjeldamisele. Milline on liigiline koosseis ja millistele antibiootikumidele resistentsust esineb. Leidsin, et paljud bakterid uuritud populatsioonis olid resistentsed mitmele antibiootikumile ja esines huvitav ning tugev korrelatsioon erinevate antibiootikumide resistentsuste vahel, mis võiks tähendada, et vastavad geenid esinevad samal mobiilsel elemendil või resistentsus on vahendatud sama väljutuspumba poolt. Teadmine, mis suunas resistentsusgeenid liiguvad, kas loodusest „haiglatesse” või vastupidi, on puudulik. Sellest tulenevalt oli üheks väitekirja osaks uurida millist mõju avaldab reoveepuhastusjaamade heitvesi allavoolu jäävale looduskeskkonnale seoses antibiootikumide resistentsusega. Selleks määrasime uurimisrühmaga kvantitatiivselt mitme resistentsusgeeni esinemissageduse reovees ja heitvees. Reoveepuhastusjaamu peetakse resistentsuse levikus ja ülekandumises olulisteks keskkondadeks, kuid meie tulemused seda ei kinnita. Heitvees olevate resistentsusgeenide arvukus ei olnud suurem kui reovees, samal ajal suhteline arvukus võrreldes bakteriarvukusega ka oluliselt ei vähenenud.et
dc.description.abstractThe discovery and usage of antibiotics has changed the outcome for many diseases and operations for the best. The early excitement of defeating infectious diseases has turned to worries about the wide spread of resistance to antibiotics and their treatment. The wide usage of antibiotics in medicine, veterinary medicine, agriculture, and aquaculture is the main culprit for this wide and fast dissemination of resistance through the world. Although, antibiotic resistance causes problems in human related settings, resistance itself has not emerged with the use of antibiotics by man. Resistance has existed in the environment for millions of years and lately more and more attention is turned to finding out if and which connections there exist between the environmental and human related resistomes, which is the collection of known, unknown, and potential antibiotic resistance genes. In connection to this I have described in my research a cultivatable population of antibiotic resistant bacteria from the river Suur-Emajõgi. I found that many of the bacteria were resistant to more than one antibiotic and I also saw interesting and statistically significant correlations between different resistances which can hint at a mobile element or an efflux pump. I also found a resistance gene from the environment that is related to resistance genes in the medical settings. Since the knowledge of which way the resistance genes might move, from the natural environment to the human environment or vice versa, is not whole, I look in my research how wastewater treatment plants (WWTP) might influence the environments after purification. For this I measured quantitatively the copy numbers for several resistance genes in sewage and treated outgoing water and measured the differences between these two. The results showed that WWTP might not be a hot-spot for antibiotic resistance gene accumulation and increase.en
dc.identifier.isbn978-9949-32-673-0 (print)
dc.identifier.isbn978-9949-32-674-7 (pdf)
dc.identifier.issn2228-0855
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/43591
dc.language.isoenet
dc.relation.ispartofseriesDissertationes technologiae Universitatis Tartuensis;18
dc.subjectantibiootikumidet
dc.subjectravimiresistentsuset
dc.subjectgeenidet
dc.subjectbakteridet
dc.subjectvesikeskkondet
dc.subjectreovesiet
dc.subjectheitvesiet
dc.subjectantibioticsen
dc.subjectdrug resistanceen
dc.subjectgenesen
dc.subjectbacteriaen
dc.subjectwater environmenten
dc.subjectsewageen
dc.subjectwaste wateren
dc.subject.otherdissertatsioonidet
dc.subject.otherETDen
dc.subject.otherdissertationsen
dc.subject.otherväitekirjadet
dc.titleAquatic environment: primary reservoir, link, or sink of antibiotic resistance?en
dc.title.alternativeKas veekeskkond on antibiootikumiresistentsuse allikas, vahelüli või lõpp-punkt?et
dc.typeThesisen

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Laen...
Pisipilt
Nimi:
voolaid_veiko.pdf
Suurus:
1.24 MB
Formaat:
Adobe Portable Document Format

Litsentsi pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Laen...
Pisipilt
Nimi:
license.txt
Suurus:
506 B
Formaat:
Item-specific license agreed upon to submission
Kirjeldus: