Eesti põhikooli laste väärtused kahe uurimismeetodi võrdluses: väärtuste piltküsimustik lastele ja väärtuste portreeküsimustik

Abstract

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli võrrelda kahe erineva väärtuste uurimise meetodi, Väärtuste Portreeküsimustiku (Portrait Values Questionnaire, PVQ) ja Laste Väärtuste Piltküsimustiku (Picture-Based Value Survey for Children, PBVS-C), omavahelist kooskõlalisust ning uurida Piltküsimustiku abil saadud andmete varal Eesti laste väärtusi erinevates regioonides ning kooliastmetes. Andmeid koguti Piltküsimustikuga 335lt 1.-7. klassi õpilaselt nii Lõuna-Eestis (N=180) kui Põhja-Eestis (N=155) ja Portreeküsimustikuga 88lt Põhja-Eesti 4.-7. klassi õpilaselt, kes ühtlasi vastasid ka Piltküsimustikule. Küsimustike omavaheliseks võrdlemiseks kasutati nii üksikväärtuste kohta käivate piltide ja väidete omavahelisi korrelatsioone, peakomponentide analüüsi kui ka mitmemõõtmelist skaleerimist (Multidimentional Scaling, MDS). Tulemused näitasid, et kuigi mõlemad instrumendid aitavad leida teooriale vastava väärtusstruktuuri, esineb mõlema mõõtvahendi puhul üksikväiteid/pilte, mis oma väärtuskategooriaga hästi ei korreleeru või kokku sobitu. See tähendab, et kumbagi uurimisvahendit saab kasutada eraldiseisvalt, ent omavahel nende tulemused omavahel sel määral võrreldavad ei ole, et võimaldaksid instrumentide vahetumisel katseisikute väärtusstruktuuri muutumist uurida. Regioonide ja kooliastmete vaheliseks võrdluseks kasutati sõltumatut T-testi ning tulemused näitasid, et statistiliselt olulised erinevused väärtuste vahel erinevates Eesti piirkondades olid traditsioonilisuses, konformsuses, hedonismis ja stimulatsiooni otsimises. Enim hindasid Põhja-Eesti õpilased hedonismi, Lõuna-Eesti lapsed aga heasoovlikkust. Kooliastmete vahelise võrdluse põhjal eelistasid 1.-3. klasside õpilased heasoovlikkust ning 4.-6. klasside õpilased hedonismi. Vanuseastmeti olid olulised erinevused aga vaid heasoovlikkuse, saavutuse, hedonismi ja stiimulite otsimise eelistuste vahel.