Enesehinnangu seosed mina-kontseptsiooni ja identiteedi suhtes olulise autobiograafilise mälestusega

Abstract

Uurimustöös uuriti, kas ja milliste aspektide poolest erineb kõrge/madala enesehinnanguga inimeste mina-kontseptsioon ning identiteedi suhtes oluline ’’mina-määratlev’’ mälestus. Valimisse kuulus (N=139) indiviidi vanuses 17-52 eluaastat M=25.6 (SD=7.5). Uuritavatel paluti täita Twenty Statement Test (TST; Kuhn & McPartland, 1954); üldise enesehinnangu mõõtmiseks Rosenbergi enesehinnangu skaala (Rosenberg Self-Esteem Scale; Rosenberg, 1965) eestikeelne versioon (eesti keeles Pullmann ja Allik, 2000); kirja panna üks ’’mina-määratlev’’ mälestus (Self-Defining Memory Task; Moffitt & Singer, 1994; Singer & Moffitt, 1991-1992); märkida skaalal 0-10 kirjeldatud mälestuse valentsi ning intensiivsust nii mälestuse meenutamise/kirjeldamise kui ka selle sündmuse kogemise ajal minevikus. Viimaks hinnata skaalal 0-10, kuivõrd rahul inimene oma eluga üldiselt on. Tulemustest selgus positiivne ja statistiliselt oluline seos üldise enesehinnangu ja positiivsete enesehinnanguliste väidete (r=.24; p < 0.01), negatiivsete enesehinnanguliste väidete (r= -.49; p <0.01) ning eluga rahulolu vahel (r=.55; p<0.01). Keskmise enesehinnanguga inimesed meenutasid rohkem positiivsemaid mälestusi kui madala ja kõrge enesehinnanguga inimesed, kuid ei leitud statistiliselt olulist seost erineva enesehinnangu määraga gruppide vahel (F (2,136)= .579, p= .562). Kõige paremini ennustasid enesehinnangut eluga rahulolu (p< .001) ja negatiivsed enesehinnangulised väited (p< .001)