Eesti naisajakirjanike kogemused agressiivsete ja ahistavate kommentaatorite ja allikatega
Kuupäev
2018
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu Ülikool
Abstrakt
Bakalaureusetöös uurisin Eesti naissoost ajakirjanike kogemusi lugejate- ja allikatepoolse
ahistamisega. Bakalaureusetöö eesmärk oli saada paremat aimu, kuidas tajuvad Eesti naissoost
ajakirjanikud ahistamist. Täpsemalt soovisin ka teada saada, kuidas ajakirjanikud sellega
hakkama saavad ning mis võivad olla pikaaegse süstemaatilise ahistamise tagajärjed. Soovisin
ka uurida seda, kas ajakirjanikud üldse kasutavad enda kogemustest rääkides sõna „ahistamine“
või kõnelevad nad läbielatust teiste sõnade ja terminite kaudu, pehmendades kogemust.
Kasutasin kvalitatiivset meetodit, viies kaheteistkümne ajakirjanikuga läbi poolstruktureeritud
intervjuud ning analüüsides neid hiljem kvalitatiivse sisuanalüüsi kaudu. Kasutasin seda, et jätta
alles ajakirjanike endi sõnad ja kirjeldused, et kanda töös edasi nende „häält“.
Intervjuudest selgus, et ajakirjanike ahistamine ei ole üsna tõenäoliselt ka Eestis võõras
probleem. Ei saa tulemusi küll kaheteistkümne intervjuu põhjal üldistada, kuid ajakirjanikud
tõid välja, et ka nende kolleegid on ahistava käitumisega kokku puutunud ning see on nende
arvates suuresti üks osa ajakirjaniku elukutsest.
Intervjuudest tuli esile see, et ahistavat käitumist defineeritakse ka teiste sõnade kaudu, näiteks
„kiusamise“ ja „terrorina“. Intervjueeritavad leidsid, et süstemaatiline ahistamine võib lõppeda
kas depressiooni, valdkonnast lahkumise või tõsiste terviseprobleemidega. Seksuaalse
ahistamise puhul leidsid paar ajakirjanikku, et probleem eksisteerib ning seda pisendatakse
tugevalt. Nooremate ajakirjanike puhul panevad ahistajad kahtluse alla ajakirjanike
kompetentsi „noore tibi“ narratiivi kaudu.
Ahistamise ja seksuaalse ahistamise uurimine Eesti kontekstis on oluline, kuna vaatamata
demokraatlikule riigikorrale esineb ka siin seksismi ning ahistamise normaliseerimine ei aita
selle kaotamisele kaasa. Ahistamisest on oluline rääkida, et probleemi paremini mõista ja
loodetavasti ka otsida sellele lahendusi.