Mittespetsiifilise alaseljavalu füsioteraapia Eestis aastatel 2010–2023

Abstract

Eesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli hinnata füsioteraapia kasutamist esmase mittespetsiifilise alaseljavalu järgselt ühe aasta jooksul aastatel 2010-2023 kirjeldades füsioteraapiat saanud patsientide osakaalu ning saadud teenuse mahtu maakondade ja ajaliste trendide lõikes. Metoodika: Retrospektiivne kohortuuring põhines Tervisekassa ravikindlustuse andmebaasi andmetel. Uuringusse kaasati patsiendid, kellel diagnoositi perioodil 2010 kuni 2023 esmane mittespetsiifiline alaseljavalu. Tulemused: Uuringusse kaasati 212448 patsienti, kellest 18,3% (38815/212448) said füsioteraapiat. Saadud füsioteraapiateenuse kogumaht oli 3,0 mediaantundi. Esmajuhust kuni esimese füsioteraapia teenuse saamiseni kulus 49 mediaanpäeva. Füsioteraapia mediaan lõpuaeg esmajuhust oli 91 päeva. Maakondade vahel tuvastati füsioteraapiat saanud patsientide osakaalus kuni 2,5-kordsed erinevused. Saadud füsioteraapiateenuse maht erines maakonniti kuni 1,9 korda. Vaadeldud perioodil suurenes füsioteraapiateenust saanud patsientide osakaal 9,8 protsendipunkti võrra. Samal ajal vähenes füsioteraapiateenuse maht 1,7 mediaantunni võrra. Kokkuvõte: Füsioteraapia oli teiste uuringutega võrreldavale osakaalule patsientidest kättesaadav, aga keeruline on anda hinnangut saadud füsioteraapia mahule võrdlusuuringute puudumise tõttu. Füsioteraapia algusaeg Eestis oli võrdlemisi hiline, jäädes enamasti subakuutsesse faasi. Füsioteraapiat saavate patsientide osakaal ja füsioteraapia maht erines maakondades märgatavalt, mis viitab ravikvaliteedi erinevustele. Vaadeldaval perioodil toimus füsioteraapia kasutamises mitmesuunaline muutus. Füsioteraapiat saavate patsientide osakaal suurenes, aga teenuse maht vähenes. Käesoleva magistritöö tulemus viitab vajadusele standardiseeritud ravikäsitluse järgi. Märksõnad: