Rapla valla infolehe ja selle lugejate uuring

Abstract

Bakalaureusetöö “Rapla Teataja ja selle lugejate uuring” eesmärk oli Rapla Teataja näitel avada kohalike omavalitsuste infolehtede rolli auditooriumile ja selle tulevikuperspektiivi haldusreformi kontekstis. Selle eesmärgi täitmiseks keskenduti uuringus Rapla Teatajale enne Eestis läbiviidavat haldusreformi, selle lugejate suhtele infolehte ning lehetegijate nägemusele infolehe tulevikust pärast haldusreformi. Esitatud uurimisküsimustele vastuste leidmiseks kasutati kontentanalüüsi, ankeetküsitlust ning semistruktueeritud intervjuusid. Kontentanalüüsiks valiti üks lehenumber ning ankeetküsitlusele olid oodatud vastama kõik valla elanikud. Intervjuu viidi lisaks Rapla Teataja toimetajale läbi ka ühe ühineva valla infolehe toimetajaga. Töö teoreetilisest osast selgus, et praegusel hetkel ei saa kohalike omavalitsuste infolehtesid pidada ajakirjanduseks selle kõige traditsioonilisemas tähenduses ning olemuselt sobiksid need paremini hüperlokaalse ajakirjanduse käsitlusega. Sellele vaatamata õigustab kohaliku omavalitsuse infoleht oma olemasolu, sest selle põhifunktsioonid erinevad teise peamise kohalike lehe ehk maakonnalehe omadest peaaegu täielikult. Kuigi nii Rapla Teatajat, selle lugejaid kui ka lehe tulevikku saadi bakalaureusetöö mahust tulenevalt uurida vaid põgusalt, siis andis see siiski kohalike omavalitsuste infolehtedest värskema ülevaate, kui enamik senised olemasolevaid tekste. Peamiselt kinnitas töö tõdemust, et kohalike omavalitsuste infolehtede roll selle auditooriumi jaoks on informeerida kohalikus elus toimuvast. Vaadeldud kuu infolehes olid küll esindatud erinevad teemad ja žanrid, kuid informatiivset laadi sisu ja vallavalitsusega seotud autorid kinnitasid levinud arvamust, et kohalike omavalitsuste infolehed võivad olla suuresti vallavalitsuste hääletoruks. Oleks oluline leida võimalusi, kuidas ka tavakodanikke lehetegemisse kaasata ja selle tulemusel muuta sisu vähem valla allasutustele keskenduvaks. Töö kinnitas ka varasemate uurimuste tulemusi, mille kohaselt on kohalikud lehed ühed loetumad Eestis. Omavalitsuskesksele lähenemisele ja interneti üha laialdasemale levikule vaatamata loevad küsitlusele vastanud paberkandjal infolehte järjekindlalt igal kuul ja on praeguse lehe kvaliteediga üsna rahul. Siiski toodi välja ka murekohti, mille puhul soovitaks näha muutusi. Soovituste peamisteks märksõnadeks olid sisu, kvaliteet, ilmumissagedus ning ülesehitus. Lugejad on ka ise teatud määral lehetegemise protsessi kaasatud, kuid paljudel juhtudel ei tehta seda tavalise vallakodaniku rollis, vaid pigem mõne asutuse või organisatsiooni liikmena. Küsitlusele vastanutest üle pooled oleksid valmis erineval moel lehetegemisele abiks olema, kuid praegusel hetkel ei ole lehetegija sõnul selleks otsest vajadust. Haldusreformi tagajärjel loodavate valdade uute infolehtede loomine mõjutab kindlasti teatud määral kõiki kohalikke lehti, sest see lööb seni toiminud süsteemi paljudes piirkodades segi. Kohalike omavalitsuste infolehtede tiraažid võivad kasvada maakonnalehtede omadest veelgi suuremaks ning selle tulemusel võtta neilt ära lugejaid ja reklaamiandjaid. Kohalikud valimised toimuvad aga alles sügisel ning seetõttu ei tea hetkel veel uute infolehtede tulevikust isegi mitte praegused lehetegijad. Intervjueeritavad loodavad väga, et ka edaspidi levitatakse lehte tasuta ja sellega tegeleb mõni kohalik inimene. Tudengite eelnevalt koostatud lõputööd koos käesoleva bakalaureusetööga on näidanud, et kuigi kohalike omavalitsuste infolehed on asendamatud, oleks vaja siiski ka muutusi. Võib öelda, et praegu on selle jaoks just kõige õigem aeg. Tulevikku vaadates peaks kohalike omavalitsuste infolehed arutlema kõige enam selle üle, kas ja kui suures mahus peaks infolehes säilima reklaam, milline oleks kõige mõistlikum ilmumissagedus, et kõik oluline jääks endiselt kajastatuks, kuidas teha lugejatega koostööd ning keerata ennast rohkem tavaliste inimeste, eriti noorema põlvkonna poole.