Tartu- ja Viljandimaa rüüde lõikelised lahendused. Kaasajal kantav kodumantlite kollektsioon

Abstract

Lõputöö „Tartu- ja Viljandimaa rüüde lõikelised lahendused. Kaasajal kantav kodumantlite kollektsioon“ koosneb kahest osast. Uurimuslikus osas antakse ülevaade rüüde kandmistraditsioonist Eestis üldisemalt. Põhjalikumalt kirjeldatakse Tartu- ja Viljandimaa 19.sajandil kantud rüüde lõikelahendusi. Uurimusliku töö teoreetiliseks aluseks on võetud eelkõige I. Mannineni „Eesti rahvariiete ajalugu“ (1927, 2009, 2011), teoreetilised arhiivimaterjalid ning Eesti Rahva Muuseumi esemekogust 20 rüüd. Uurimistööst selgub, et Tartu- ja Viljandimaal esines nelja erineva rüü variandi kasutamist. Põgus ülevaade antakse 20. saj esimesel poolel populaarsust kogunud rõivaesemest, kodumantlist.

Praktilise töö eesmärgiks on olnud uuritud Tartu- ja Viljandimaa rüüde lõikeid kasutades luua tänapäevane kodumantlite kollektsioon. Kollektsiooni loomisel on katsetatud erinevaid materjale. Rõivad on valmistatud linasest ning puuvillasest kangast. Kasutatud on nii ühevärvilist kui ka trükitud mustriga kangast. Rõivaesemete tänapäevaseks kohandamisel on lõigete pisidetailides tehtud muudatusi: muudetud ühel kodumantlil õlajoont, kolmel kodumantlil on tehtud lisaks varrukate sissevõtteid.

Praktilise töö tulemusena on valminud kolme erineva lõikelahendusega viis kodumantlit. Kollektsiooni eesmärk on rakendada pärimuslikku kultuuripärandit ehk etnograafilist lõikelist tegumoodi kodumantli kollektsioonina, mis sobiks kandmiseks igapäevarõivana kodus, õues suvisel ajal. Mantlid on loodud naistele, kes oskavad hinnata kultuuripärandi olemust ja kellele meeldivad naturaalsed materjalid ning rõivaste kortsumine ei tekita probleemi.