Personenbezeichnungen, Personenbeschreibungen und kommunikative Formeln mit Eigennamen in deutschbaltischen Idiomen

Abstract

Käesolevas töös analüüsiti baltisaksa idioome, mis kuuluvad kategooriasse isikunimetused, -kirjeldused ning isikunimesid sisaldavad kommunikatiivsed väljendid, keskendudes peamiselt nende tähendusele, aga ka struktuurile. Töö eesmärgiks oli vaadata, milliseid iseärasusi antud fraseologismidest leida võib ning seeläbi saada väike ülevaade tolle aja kõnepruugist.

Töö sisu jaotus kolmeks osaks. Esimeses osas tutvustati põgusalt baltisaksa keelt ning selle määratlust – mis eristab seda saksa standardkeelest ning kas seda saab vaadelda kui dialekti. Võib järeldada, et baltisaksa keelt ei saa lugeda eraldiseisvaks dialektiks, kuna ta ei vasta dialekti definitsioonile. Saksa keelest eristab teda lisaks mõningastele laensõnadele erinev hääldus, mis sõltus omakorda veel sellest, kas tegu oli näiteks Läti või Eesti aladel elavate baltisakslastega.