Õppehoonete paiknemine rattateede suhtes Tallinna ja Põhja-Tallinna linnaosa näidetel

Abstract

Linnalises keskkonnas kestliku liikumise nurgakiviks on jalgrattaga liiklemine. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on analüüsida põhjuseid, miks kooliealised noored Eestis kasutavad võrreldes teiste riikidega võrdlemisi vähem jalgratast kooli liikumiseks. Selleks on erinevate avaandmete (EHIS, OpenStreetMap, Maa- ja Ruumiamet) põhjal analüüsitud Tallinna linnas asuvate koolihoonete ühendatavust olemasoleva rattataristuga. Täpsemalt analüüsiti, Tallinna linna ja Põhja-Tallinna linnaosa rattateede osakaalu ja tänavate turvalisust kiiruspiirangute kaudu koolide lähiümbruses, kasutades GIS-tarkvara ArcGIS Pro-d. Töö tulemusena selgus, et üldiselt on koolihooned Tallinnas rattateedega ühendatud, kuid esineb selgeid ruumilisi erinevusi. Ühtlasi võimaldavad ligi pooled koolihoonete läheduses olevad sõiduteed suuremaid piirkiirusi kui 30 km/h tõste seeläbi rattaga liiklejate ohutust. Töö teoreetilises osa on laiemalt käsitletud rattaga liiklemise ja turvalisusega seotud teemasid ning suunab tähelepanu olulistele aspektidele, mida tuleks rattataristu loomisel või parandamisel arvestada. Uurimistöö tulemused annavad sisendit Tallinna rattataristu planeerimisele lähtudes eelkõige kooliealiste noorte liikumisvajadusest kooli.